Austraalia avastamise ja uurimise ajaloost.

Tingituna suurest kaugusest ja eraldatusest, avastasid eurooplased Austraalia hiljem kui teised asustatud mandrid. Juba vanal ajal oletasid teadlased, et lõunapöörijoonest lõuna pool on kindlasti maa.

Selle avastasid hollandlased. 17. sajandi esimesel poolel sai tuntuks mandri peaaegu kogu põhja-, lääne- ja edelarannik. 17. sajandi keskel purjetas hollandi meresõitja Abel Tasman ümber Austraalia nii põhjast kui lõunast. Oma reisil avastas ta saare, mis hiljem nimetati tema järgi Tasmaaniaks. Tasman tõestas, et Austraalia on eraldi manner, mitte aga tundmatu Antarktise mandri osa, nagu varem arvati. Kirjelda hollandlaste avastusretki. ...................................................................

Kuid kõiki neid avastusi hoidsid hollandlased kaua aega saladuses. Teistkordselt avastas Austraalia 18. sajandi lõpul kuulus inglise meresõitja ja maadeuurija James Cook. 1770. aastal astus ta esimese eurooplasena koos meeskonnaga Austraalia pinnale. 18. sajandi lõpul algas Austraalia asustamine. Algul saatis Inglise valitsus Austraaliasse välja kurjategijaid. Mandri kaguosas kujunes sunnitööliste kolooniast välja Sydney linn. Eurooplasi meelitasid Austraaliasse head karjamaad, mis võimaldasid siin karjakasvatust arendada. Hiljem, 19. sajandi keskel, seoses rikkalike kullaleiukohtade avastamisega, rändas Austraaliasse palju õnneotsijaid ning inglased kuulutasid kogu mandri oma asumaaks.

Mandri siseosa põhijooned said tuntuks 19. sajandil.
Käesoleva sajandi algul organiseeriti mandri siseossa autodel ja lennukitel mitmeid ekspeditsioone, et  avastada maavarade leiukohti.

Kirjelda Austraalia asustamist alates 18. sajandi lõpust.

.................................................................................................................................................