Viikingite avastused
 |
Varakeskaja lõpupoole tegid suurimaid maadeavastusi viikingid (normannid), kes 8-9. sajandil hoidsid läänepoolseid rahvaid oma ründeretkedega hirmu all. Maapuudus ja ka teised põhjused viisid neid ka kaugemale põhja. Norra kolonisatsioon Islandil algas umbes 874. aastal. |
| Tülide tõttu saarelt minema aetud Eirikr Raudi
avastas 981. või 982. aastal Gröönimaa, kuhu ta viis aastat hiljem rajas kaks asulat -
edelaossa Idaasula (Eystribygd) ja nüüdse Gotthabi kohale Lääneasula (Vestribygd). Gröönimaa, Islandi ja Norra vahel kujunesid tihedad sidemed. Sõidul Islandilt Gröönimaale ajas torm 986. aastal Bjarni Herjolfssoni laeva kaugele edelasse, kust ta piki Newfoundlandi, Labradori ja Baffini kagurannikut Gröönimaale tagasi pöördus. Umbes aastal 1000 sõitis sealpool Leif
Eirikrsson, kes rajas rannikule asula. |
 |
Viikingite avastused olid ülejäänud Euroopale peaaegu teadmata. Sel ajal ei teatud õieti midagi Skandinaavia kohta, mida kuni 15. sajandini peeti saareks.
 |
Keda nimetati viikingiteks? ....................................................................................................................... Kes ja millal avastas Gröönimaa? ...................................................................................................................... |
Millal ja miks asustus Gröönimaal hääbus?
........................................................................................................................................................
........................................................................................................................................................