Ökoloogiline probleem

Tänapäeva suurlinnades ja tööstusrajoonides on õhu saastatus kujunenud väga teravaks probleemiks. Tööstusettevõtete korstnate ja autosummutite jääkgaasid reostavad õhku. Teatud tingimustel võib nendest mürgistest gaasidest moodustuda isegi silmaga nähtav mürgipilv, mida nimetatakse suduks.

Vähendamaks õhusaastet, paigaldatakse suurematele korstnatele filtreid, mis osa kahjulikke aineid kinni peavad. Teiseks vahendiks on kasutada loodusesõbralikumaid kütuseid ja tehnoloogiaid.

Mida nimetatakse suduks?

................................................................................................................................................

Milliseid abinõusid kasutatakse, et vähendada õhureostust?

.................................................................................................................................................

Puhas ja kvaliteetne vesi on kogu maailmas muutumas üha väärtuslikumaks. Et vett kõigile jätkuks, tuleb teda mõistlikult tarbida. Kui inimene tarbib vett, siis ta mitte ei hävita seda, vaid osa vett aurab ja pöördub tagasi atmosfääri, osa vett aga saastatakse ja juhitakse heitveena loodusesse tagasi. Looduses toimub heitvee segunemine puhta veega ning ta lahjeneb. Kui heitvett ei satu loodusesse korraga liiga palju, suudab loodus selle ise ära puhastada. Suurlinnad toodavad aga liiga palju reovett, et seda otse loodusesse lasta. Selleks et suurte linnade reovesi ei saastaks veekogusid, on linnadele rajatud reoveepuhastid.

Milliseid abinõusid kasutatakse, et loodusesse ei satuks liialt palju reovett?

..................................................................................................................................................

Millistes piirkondades on inimeste varustamine puhta veega eriti keeruline?

..................................................................................................................................................

Pinnast ja mulda kahjustab inimene oma väära põlluharimisega. Kui põlde kasutatakse liiga intensiivselt, kurnatakse muld ära. Et taastada muldade viljakust, väetatakse põlde mitmesuguste väetistega. Üldiselt peetakse keskkonnale ohutumateks orgaanilisi väetisi (turvas, kompostmuld, sõnnik). Mineraalväetiste kasutamisel tuleb olla eriti ettevaatlik, kuna nad on kangemad ja võivad lihtsamini keskkonnareostust põhjustada.

Millised on peamised põhjused, mis kutsuvad esile põllumaa väärkasutust?

...................................................................................................................................................

...................................................................................................................................................