Maailma poliitiline kaart

poliitik.jpg (5801 bytes) Inimajaloo vältel on maailma poliitiline situatsioon olnud pidevalt muutuv protsess. Alates esimeste riikide tekkimisest on nad mitmesugustel põhjustel aeg-ajalt muutnud omi piire - ühinenud teistega või vastupidi, lagunenud mitmeks väiksemaks riigiks. Sellised protsessid toimivad ka tänapäeval. Tänase maailma poliitilise pildi on kujundanud paljuski viimasel sajandil toimunud kaks maailmasõda -  aastatel 1914-1919 ja 1939-1945 - ning niinimetatud "külma sõja" lõppemine üheksakümnendate aastate alguses.

Millised sündmused on peamiselt muutnud maailma poliitilist kaarti viimasel sajandil?

..................................................................................................................................................

19. sajandi lõpuks oli maailm jagunenud üldjoontes kaheks osaks. Esimese osa moodustasid iseseisvad Põhja riigid ja teise osa iseseisvatest riikidest sõltuvad koloniaalriigid. Neid sõltuvaid koloniaalriike nimetatakse Lõuna riikideks. Põhi kontrollis maailmamajanduse kulgu ja allutas endale Lõuna riigid. Põhja riikide hulka kuulusid Euroopa, Põhja-Ameerika, Austaalia ning vähemal määral juba ka Jaapan. Lõuna aga koosnes väga paljudest ja eripalgelistest regioonidest Kaug-Idas, Ladina-Ameerikas, Aafrikas ja mujalgi. poliitik1.jpg (5391 bytes)

Kuidas oli jagunenud maailm 19. sajandi lõpuks?

.................................................................................................................................................

Seoses majanduse arenguga tekkisid ka Lõunas eeldused iseseisva tööstuse arenguks. Seda arengut soodustasid eriti kahe maailmasõja aegsed perioodid, mil Euroopa konkurents neil turgudel praktiliselt puudus. Seoses  Lõuna riikide majanduse arenguga tekkis neis oma rahvastiku hulgas ülemkiht, kes oli huvitatud maailmamajanduses
kaasarääkimisest. Kõik need protsessid muutsid Põhja ülemvõimu Lõunas väga keerukaks ning samas ka mittekasulikuks. Tekkis võimalus Lõuna riikide iseseisvumiseks. Sajandi esimesel poolel saavutati iseseisvus tavaliselt pärast ohvriterohkeid kodusõdu. Alates sajandi teisest poolest kiirenes paljude Lõuna riikide iseseisvumine. Seda põhjustas kõrgel arenenud riikide huvi hakata kasutama vähemarenenud riike tööstusmaadena. Selleks oli tarvis tõsta kolooniate elatustaset ja anda neile poliitiline iseseisvus. Tänaseks on maailmas peaaegu kõik koloniaalmaad iseseisvunud. Sellest hoolimata on Põhja ja Lõuna vastasseis säilinud. Mõlemad regioonid on lihtsalt teinud sammu edasi. Põhja riigid on jõudnud industriaalühiskonnast postindustriaalsesse ning Lõuna riigid hilisagraarsest ühiskonnast industriaalsesse. Vastandunud ei ole enam imperialistlikud riigid ja kolooniad, vaid arenenud riigid ja arengumaad.

Mis põhjustel sai võimalikuks kolooniate iseseisvumine?

.............................................................................................................................................

Millistel perioodidel arenes Lõuna riikide majandus eriti kiirelt?

..............................................................................................................................................