Vana-Egiptus

Umbes 3000 aastat eKr tekkis Niiluse orus ühtne Vana-Egiptus. Seal teati idapoolseid maid. Kauba- ja sõjaretked Liibüasse ja Nuubiasse avardasid veelgi egiptlaste silmaringi. Uue riigi ajal (16-11. saj eKr) muutus Egiptus Idamaade võimsaimaks riigiks.

Foiniiklased
Vahemere idarannikul eksisteerisid kolmandast aastatuhandest kuni esimese aastatuhande keskpaigani eKr foiniiklaste linnriigid. Foiniiklased olid vanaaja osavaimad meresõitjad (meresõit käis pikki rannikut). Nad rajasid kaubanduskolooniaid ja asumaid Põhja-Aafrikasse. Nende mereretked ulatusid põhjas Briti saarteni ja Põhjamerele, läänes Kanaari ja Madeira saarteni ning kirdes Mustale merele. Foiniiklased sõitsid ka Punasel merel ning oletatavasti jõudsid ka Indiasse. Meresõit ja kaubandus nõudsid arvepidamist ja kirjapanemist. Foiniiklaste kultuuri suursaavutuseks on tähestiku (küll ainult kaashäälikud) leiutamine (seda alustasid juba egiptlased).

Mida olulist foiniiklased korda saatsid?

................................................................................................................................................

Vana-India Vana-India meresõitjad jõudsid teisel ja esimesel aastatuhandel eKr Eufrati suudmeni, Araabia poolsaare lõunarannikuni ja võib-olla ka Aafrikani. Neil meresõitudel oskasid nad kasutada mussoontuuli. Idas ulatusid nende retked Indo-Hiina idarannikuni.

Vana-Hiina Hiina territooriumi (Ida-Hiina) esimene teadaolev kirjeldus pärineb 8.-5. sajandist eKr. Selles kirjeldatakse 9 erineva piirkonna loodusolusid (jõgesid, mägesid) ja majanduselu. Samal ajal koostati esimesi kaarte. Kuni 2. sajandini eKr tundsid hiinlased ainult Ida-Hiinat. Esimesi tõepäraseid andmeid Sise- ja Kesk-Aasia kohta tõi Hiinasse Zhang Qian (tsang tshjen) reisilt saadikuna läbi Tarimi nõo põhjaosa Issõk-Kuli kaudu Fergana orgu ja tagasi lõuna poolt Tarimi nõgu aastail 138-126.