2. Loe läbi üks 1996. aasta sisseastumiskirjanditest Tartu Ülikooli. Mis muudab kirjandi isikupäraseks? Mida võib järeldada kirjutaja kohta?

TEGELANE JA TEOS KUI PROBLEEMIDE KOMPLEKS
Karl Ristikivi "Mõrsjaliniku"ainetel.
Merit N.

     On teoseid, mis ununevad varsti pärast lugemist, on neid, mis jätavad meie hinge jälle pikaks ajaks. Leidub kirjutisi, mis pakuvad lõplikke vastuseid, kuid paljudest tõstatatud probleemid jäävadki lahendamata. On küsimusi, mille vastuseid teab üksnes teose autor, jättes avastamisrõõmu lugejale, kuid on küsimusi, millele vastust ei suuda leida isegi mitte tema. Karl Ristikivi biograafiline romaan "Mõrsjalinik" valmis vastuseid ei paku. Küsimärgid, mis tekivad nii teose peategelase Katarina Benincasa (ajalooliselt tuntud Caterina Benincasa nime all) kui kerkivate filosoofiliste probleemide ümber, ei kao.
     Katarina Benincasa elas 14. sajandil Siena linnas Itaalias. Ta oli pärit jõukast ning paljulapselisest kodanlase perest. Lapsena oli Katarina väga elava fantaasia ja rikka
mõttemaailmaga. Hoolimata oma noorusest oli ta tihti teiste juht ja eestvedaja. Suur huvi usu vastu, mis juba lapsepõlves tähelepanu äratas, süvenes tema kasvades veelgi. Katarina hoidus kõrvale oma senistest sõpradest ning eraldus üksindusse. Tema sooviks oli kogu oma elu pühendada Jumalale ja tema teenimisele. 21-aastaselt astus ta dominiiklaste ordu tertsiaaride ehk "kahetsevate õdede" hulka, mis temavanuste tütarlaste hulgas sugugi tavaline polnud. Pühendades end haigete ja viletsate aitamisele, oli tema peamiseks sihiks inimeste juhtimine Jumala juurde. Igal pool, kus ta käis, saatsid teda imeteod. Pärast Katarina surma kuulutati ta kanoniseeritud pühakuks.
     K. Ristikivi loob pildi, mille keskel seisab pealtnäha tavaline tütarlaps, tema ümber on aga inimesed, kes küsivad endalt ja teineteiselt: "Kes on Katariina?" Näib nagu oleks tema vaade suunatud läbi selle maailma teispoolsusesse, mis annab talle omad sihid ning eesmärgid. Katariina elus on paljut, mille uskumiseks meie mõistus tõrgub. Imeteod, mis temaga kaasas käisid, nägemused, milledest ta oma pihiisale rääkis, ennastohverdav armastus, mis muutis põhjalikult palju elusid - see kõik sunnib meid otsima mõjuvamat põhjust kui tugev kristlik kasvatus. Tal oli keegi, kelle lähedusest Katariinale jätkus. Iialgi ei vajanud ta inimeste abi. Katarina olemuses oli midagi, mis jäi teda alatiseks teistest eraldama. Ta oli võõras oma lähedastele ja kaasaegsetele, ta jääb võõraks ka tänapäeva inimesele.
     Rännates koos autoriga kesaegses Itaalias ja jälgides Katariina Benincasa elukäiku, avastame ühtäkki ennast temaga silmitsi seismas. Tema armastav , kuid õiglane pilk otsekui ütleks meile, et ta teab meist kõike. Ta toob meie ette küsimuse, millele vastuse andmine on meile vajalik. Ka elu teispoolsuses on väärt, et millestki loobuda selles maailmas? Katariina oli selle küsimuse enese jaoks lahendanud. Ta teadis, kust ta tuleb ning mis teda ees ootab. Läbi Katariina silmade võime muide pilku heita neile väärtustele, mis tavaliselt hindamist ei leia.
     Katariina Benincasa oli isik, kelle elu salapäraseid külgi oleks raske lõpuni selgitada. Just need varjatud küljed jätavad meiegi hinge küsimusi, millele lahenduse otsimine võib kesta kogu elu.
     Kuigi me võime unustada pühaku Katariina de Siena ja tema kummalise elu, kuigi me võime unustada ka K. Ristikivi romaani  "Mõrsjalinik", vaevab küsimus elust siin ja teispoolsuses meid aegajalt ikka.

                                                    ("Sõnad lendavad, kirjutatu jääb")