KIRJANDI ISIKUPÄRA

1. Leia luuletusele õige autor. Mis sind aitas?

I ÜKS NAINE LEHMAGA LÄKS ÜLE MÄE
___________________________

Üks naine lehmaga läks üle mäe,
tal lambad ohelikkupidi teises käes,
ning sääred paljad, kriimulised tal,
ja lapsepõnnid õueväraval.
Üks naine lehmaga läks üle mäe.

Siis laante tagant kostis rongi huik,
siis üle kõrge taeva lendas valge luik,
siis lehm nii laisalt, raskelt järel käis,
et süda pilgeni sai nukrust täis...
Ja laante tagant kostis rongi huik.

Üks naine lehmaga läks üle mäe.
Nii aastaid läks, nii läheb iga päev.
Ja tõusku luik või tähelaev,
ei unune see lihtne maine vaev -
üks naine lehmaga läks üle mäe.
 

II MEHED
____________________________

Tormi ees murduvad tammepuud:
kindlad on mehed aatele truud.

Välkugu teras ja raiugu raud:
mehi ei kohuta surm ega haud.

Kaartesse maha langegu hein:
mehed seisavad nii kui sein.

Seisavad. Tuld aga tuksatab rind:
suur on elu ja surma hind.


III MAGAV MAAILM
_____________________

On suurde lumevaipa
end mässinud maailm.
Ta midagi ei taipa,
sest kinni on ta silm.		 On suurde lumevaipa
end mässinud maailm.
Ta midagi ei taipa,
sest kinni on ta silm.

Ning lill ja loom ja rohi
kõik magab sügavalt.
Vaid metsa magus nohin
on kuulda teki alt.
Võib üle puusanuki
tal sõita suusamees
ja soojad tuletukid
tal läita nina ees.

     (Ellen Niit, Gustav Suits, Hando Runnel)