Tundraaladel on igikeltsast tingituna levinud selline omapärane loodusnähtus nagu maavoole ehk solifluktsioon.
See kujutab endast nähtust, kus künklikel aladel voolab üles sulanud pinnasekiht mööda igikülmunud kihti mäekülge pidi allapoole. Maavoole tagajärjel tekivad maapinnale väga omapärased korrapärase kujuga mustrid. Sellised korrapärased kujundid tekivad järgmiselt: voolav pinnas, mis talviti üles kohrutab, sorteerib suuremad kivid servadele ja jätab väiksemad kivid ja peenema puru keskele.

Suurt mõju avaldab igikelts ka taimestikule. Tema lähedus mõjutab suuresti mulla temperatuuri ja taimede juured on pidevas jaheduses. Samuti ei saa nendes piirkondades, kus pinnas sulab suveperioodil, mitte väga sügavalt juurduda suuremad puud.
Mullad on tundras õhukesed, väheviljakad ja sageli liigniisked, mis põhjustavad muldade turbastumist. Kuigi aastane temperatuuri kõikumine on suur, mis soodustab kivimite murenemist, on mullatekkeprotsess siiski vaevaline, kuna suhteliselt madal aasta keskmine temperatuur pidurdab mikroorganismide tegevust.

Igikeltsa vaadeldakse tavaliselt kui negatiivset nähtust. Kahtlemata avaldab ta tundras ebasoodsat mõju taimede kasvule, kuid metsavööndis, kus samuti esineb igikeltsa, kasvavad suured puud täiesti normaalselt. Ida-Siberis on piirkondi, kus igikelts soodustab maaharimist. Jakuutia mandrilise alaga piirkondades on nii vähe sademeid, et neid võib võrrelda koguni poolkõrbetega. Sellest hoolimata on mullas alati piisavalt niiskust, kuna igikelts ei lase sellel vähesel veel imbuda sügavale pinnasesse.
Igikeltsa tekkimise kohta puudub ühene kindel teooria. Arvatakse, et igikelts on jääaja pärandus, mida tõestavad igikeltsast leitud ammu väljasurnud loomade (mammutite) külmunud jäänused. Samas aga arvatakse ka, et igikeltsa tekib ka praegusel ajal pidevalt juurde ja teisal selle pindala väheneb jälle pidevalt. Tõenäoliselt on õiged mõlemad arvamused.

Igikelts raskendab hoonete, teede ja muude rajatiste ehitamist. Hooned rajatakse igikeltsaaladel tavaliselt sügavale igikeltsa sisse rammitud vaiadele niimoodi, et hoone jääb maapinnast pisut kõrgemale. Sellise nipiga välistatakse võimalus, et maja oma soojusega maapinna  vundamendi ümber üles sulatab ja maja uppi läheb (vaata pilti).

Missugust loodusnähtust nimetatakse solifluktsiooniks?
..............................................................................................................................................................

..............................................................................................................................................................

Iseloomusta tundravööndi mullastikku!
..............................................................................................................................................................

..............................................................................................................................................................