|
Igikelts
Mullatekkeprotsessid ja pinnavormid tundras
Tundralooduse üks iseloomulikke iseärasusi on igikeltsa olemasolu. Igikelts ehk kirsmaa on maakoore kestvalt külmunud pindmine osa. Igikeltsa paksus oleneb talvisest õhutemperatuurist, lumikatte paksusest, kivimite lõhelisusest jm.
 |
Igikeltsa paksus ulatub kuni 1500 meetrini Ida-Jakuutias. Suvel sulab maapinna õhuke pealiskiht, mida nimetatakse teguskihiks. See, kui sügavalt maapind suvel üles sulab, oleneb pinnase soojusjuhtivusest, tema mehaanilisest koostisest ja taimkattest.
Näiteks sulab turvas kõigest 30-40 cm sügavuseni, samal ajal kui samades tingimustes sulaks liivane pinnas 1,5 meetri sügavuseni.
Igikülmunud kiht asub teguskihi all ja seda nimetatakse inertseks kihiks. Teguskihi suvine sulamine ja talvine külmumine põhjustab igikeltsa aladel eriliste pinnavormide - hüdrolakoliitide - teket. Hüdrolakoliit on kuppeljas või kühmutaoline küngas, mis tekib põhjavee külmumisel kaasneva paisumise tagajärjel. Külmunud põhjavesi paisub ja paisutab kohati maapinna üles. Hüdrolakoliit koosneb jäätunud südamikust ja seda ümbritsevatest setetest, milleks võib olla kas liiv, savi, turvas vms. Igikeltsaalad kipuvad ka soostuma, kuna külmunud pinnas ei lase sulavetel valguda sügavamatesse kihtidesse.
Missugust maakoore osa nimetatakse igikeltsaks ehk kirsmaaks? ..................................................................................................................
.................................................................................................................
Millest oleneb igikeltsa paksus? ..................................................................................................................
Kus asub inertne kiht? .................................................................................................................. |
Millest oleneb teguskihi sulamise sügavus?
......................................................................................................................................................
......................................................................................................................................................
Kuidas tekivad hüdrolakoliidid?
......................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................... |