Taimestik ja loomastik
Antarktikas
Valdavas osas Antarktise siseosadest puuduvad taimestik ja
loomastik täielikult. Sisealadel on mõningatesse kohtadesse rajatud polaaruurimisjaamu,
kus tegeldakse ilmavaatlustega ja Antarktise looduse uurimisega. Sellistesse
uurimisjaamadesse veetakse kogu eluks vajalik varustus kohale lennukite ja
mootorsaanidega.
Taimestik on rikkalikum rannikuäärsetel aladel, niinimetatud Antarktise oaasides, kus
puudub püsiv lumikate. Siin suudavad ellu jääda vaid mitmesugused samblad ja samblikud.
Sarnaselt Arktikaga peitub ka Antarktikas elu peamiselt
vees, kus on soojem kui maismaal. Toiduahela aluseks on siingi plankton (vaata kõrval
olevat joonist), mida leidub piisavalt. Planktonist toituvad nii pisikesed vähilised kui
ka maakera suurim elusolend sinivaal.
|
 |
 |
Sinivaal võib kasvada kuni 30 meetri
pikkuseks ja kaaluda isegi 150 tonni,
mis on võrdne ligikaudu 50 elevandi kaaluga.
Pisikestest vähilistest toituvad omakorda
väiksemad kalad, kes omakorda on
toiduks suurematele kaladele, hüljestele ning pingviinidele.
|
|
Kalasid on Antarktika vetes siiski vähem
kui Põhja-Jäämeres.
Selle põhjuseks on suurte jõgede suudmealade puudumine, mis oleks kaladele soodsateks
kudemisaladeks.
Antarktika vetes liigub ka mõõkvaalu ja delfiine.
|
Kirjelda lühidalt Antarktise taimestikku.
.............................................................................................................................................................
............................................................................................................................................................
Iseloomusta Antarktise veeasukate toiduahelat.
............................................................................................................................................................
............................................................................................................................................................
|