Arktika

Arktika põliselanik jääkaru Arktika ehk mõnikord ka Arktis asub põhjapooluse ümbruses ning hõlmab Põhja-Jäämere koos sealsete saartega ja kitsa riba Euraasia ja Põhja-Ameerika rannikualasid. Arktikasse kuuluvad näites sellised kohad nagu Gröönimaa, Kanada Arktika saarestik, Teravmäed, Franz Josephi maa, Novaja Zemlja, Severnaja Zemlja, Uus-Siberi saarestik jt.

Sõna Arktika tuleneb kreekakeelsest sõnast arktikos, mis tähendab põhja.
Arktika piiriks on kokkuleppeliselt võetud kõige soojema kuu isoterm. Maismaal on selleks 10 kraadi ja merel 5 kraadi samatemperatuurijoon.

Maismaast katavad igijää ja igilumi ligikaudu 35%. Maismaa-aladel, kus igilund või jääd ei ole, esineb igikelts. Igikeltsa esineb ka igilume- ja jää all.

Igikelts ehk kirsmaa on kestvalt külmunud maakoore pindmine osa.

Igikeltsa paksus oleneb talvisest õhutemperatuurist, lumikatte paksusest, kivimite lõhelisusest jm. Suvel sulab õhuke pealiskiht, mida nimetatakse teguskihiks. Igikülmunud kiht asub teguskihi all ja seda nimetatakse inertseks kihiks. Teguskihi suvine sulamine põhjustab igikeltsa aladel eriliste pinnavormide (hüdrolakoliitide) teket. Igikeltsaalad kipuvad ka soostuma, kuna külmunud pinnas ei lase sulavetel sügavamatesse kihtidesse valguda. Igikelts raskendab hoonete, teede ja muude rajatiste ehitamist.

Igikelts

Kuidas on määratletud Arktika piir?
.............................................................................................................................................................

Mida tähendab mõiste teguskiht?
...........................................................................................................................................................