|
Jäävöönd
Polaar- ehk külmakõrbed |
Igilume ja igijää aladel on kogu aasta vältel õhutemperatuur alla null kraadi.
Sellest tulenevalt ei sula lumi ega jää seal kunagi ära. Sademeid aga vähesel määral siiski esineb, mille tulemusena on seal tuhandete aastate jooksul moodustunud hiiglaslike mõõtmetega igijää- ja
igilumeväljad. Sellise jääkilbi paksus võib ulatuda mitme kilomeetrini. Seda jääkilpi nimetatakse mandrijääks. Mandrijää pealmiste kihtide aina uuel ladestumisel muutuvad nad nii raskeks, et mandrinõlva piisavalt suure kallaku korral võib see hakata mööda kallakut allapoole libisema, moodustades niimoodi mandriliustiku. Mere rannikul võivad mandriliustiku otsast ära murduda suured jääpangad, moodustades niimoodi ookeanides triivivaid jäämägesid.
Mandriliustik |
 | |
Mida nimetatakse igilumeks ja igijääks?
...........................................................................................................................................................
.
...........................................................................................................................................................
Kuidas tekib mandriliustik?
...........................................................................................................................................................
...........................................................................................................................................................
Kuidas tekivad jäämäed?
...........................................................................................................................................................
...........................................................................................................................................................
Jäävööndi kliima karmust mõjutavad suuresti veel polaarpäeva ja polaaröö vaheldumine. Polaaröö ajal ei saa sealsed alad üldse päiksekiirgust ja lisaks sellele, et on väga külm, on ka veel pime. Suveperioodil valitseva polaarpäeva vältel aga päike üldse ei loojugi. Et aga ka suvisel ajal langevad päikesekiired seal maapinnale väga väikese nurga all, peegeldub suurem osa neist atmosfääri tagasi ja maapinda ei soojenda. Päikesekiirte peegeldumist soodustab veel ka jää- ja lumeväljade pimestavvalge värvus. Olgugi, et polaaralade kliima on mõlemal poolkeral ühtviisi väga külm ja karm, on Arktika ja Antarktika vähene loodus siiski nii erinev, et neid on mõistlik tundma õppida eraldi.
Miks on polaaraladel isegi suvisel ajal õhutemperatuur madal, ehkki päike pikka aega ei loojugi?
...........................................................................................................................................................
...........................................................................................................................................................