Välisjõudude tegevuse iseärasused

Mägise reljeefi tõttu on välisjõud sajandite jooksul siinset maastikku kulutanud ja kujundanud.

Vee- ja tuuleerosioon on siinsete maade peamisteks ohtudeks.
Vahemerelise klimaga aladel lagundab kivimeid keemiline murenemine ehk porsumine.
Porsumine on intensiivsem niiskel aastaajal, siin siis seega  talviti.
Levinumateks muldadeks on küllalt huumusrikkad pruunmullad.

83 KREEKA1.jpg (19971 bytes)

Looduslikku taimkattet on neis paigus vähe järele jäänud

Tiheda asustuse tõttu kasutatakse maad väga intensiivselt. Kõik vähegi kõlblikud alad on ammustest aegadest alates võetud kasutusele põldude ja karjamaadena.

Looduslikule taimkattele pole selline intensiivne põllumajandus muidugi hästi mõjunud.

Algselt kasvasid siin ulatuslikud lehtmetsad, mis nüüdseks on asendunud tiheda ja raskesti läbitava võsaga. Liigse ülekarjatamise tulemusena on paljud mägised karjamaad taimedest päris paljaks söödud.

Kui küngaste nõlvadelt on aga taimestik hävitatud, hakkab vesi ja tuul mulda ära kandma. Erosiooni tulemusel jäävad mäenõlvad niimoodi kiiresti viljatuteks. Muld, mis mäenõlvadelt ära kantakse koguneb setetena orgudesse moodustades uhttasandikke, kus setete paksust võib mõnel pool mõõta kümnete meetritega.

Millal on kivimite lagunemine vahemerelise kliimaga aladel intensiivsem? Miks?
.......................................................................................................................................................

.......................................................................................................................................................

Miks on Vahemere ääres varem levinud lehtmetsad paljudes paikades asendunud vähekasuliku torkiva võsaga?

.....................................................................................................................................................

......................................................................................................................................................

Millise inimtegevuse tagajärjel on erosioon künkanõlvadele suurt kahju teinud?

.....................................................................................................................................................

.......................................................................................................................................................

Vahemerelise kliimaga alad paiknevad sageli geoloogiliselt aktiivsetes piirkondades.
Nii Vahemere-äärsed riigid kui ka Põhja- ja Lõuna-Ameerika läänerannikud on maavärinate esinemise piirkonnaks. Koos maavärinatega kaasnevad mägise reljeefiga paikades sageli ka maalihked, mudavoolud ning varingud, mis toovad kaasa suuri purustusi ja inimohvreid.