Niiskete lähistroopiliste metsade siseveed ja mullastik

Veerikas jõgi

Suur sademehulk soodustab veerikaste jõgede tekkimist. Sellest tulenevalt ongi niiskete lähistroopiliste metsade vöönd veestatud tiheda jõgedevõrguga. Veerohked jõed kulutavad aga tugevalt maapinda, uuristades sinna sügavaid orge ning kandes ära viljakat pinnast. Jõgede erosioon on eriti tugev mägistes piirkondades. Tasasematel aladel võivad aga jõed oma setteid kaldaäärtesse kuhjata. Sellisel jõesetete kuhjumisel tekivad viljakad lammimullad.

Kuidas mõjutab reljeef erosiooni?

......................................................................................................................................................

......................................................................................................................................................

Milline on jõgede veerezhiim niiskete lähistroopiliste metsade piirkonnas?

......................................................................................................................................................

.......................................................................................................................................................

Niisketel lähistroopikaaladel on levinud kolla- ja punamullad. Mulla värvus sõltub peamiselt lähtekivimist. Kui kuiva kliimaga aladel mulla lähtekivim enamasti mureneb ehk rabeneb füüsikaliselt, siis suure niiskusega aladel on kivimite lagundamisel ülekaalus keemiline murenemine ehk porsumine.
Porsumine toimub järgmiselt: vees lahustunud happed söövitavad kivimite pinda, mille tagajärjel muutuvad kivimid pudedaks. Vesi uhub seda pudedat osa kivimi pinnalt järjest ära ning kivim mureneb edasi. Porsumise tagajärjel on kolla- ja punamullad väga mineraaliderikkad, kuid huumusekiht on tavaliselt õhuke. Parimad mullad on jõesetetest tekkinud lammimullad.

Mida  nimetatakse porsumiseks?

......................................................................................................................................................

......................................................................................................................................................

Miks on kolla- ja punamullad mineraaliderikkad?

......................................................................................................................................................

......................................................................................................................................................