Muld

Muld on maakoore pindmine kiht. See kujuneb elus- ja eluta looduse pikaajalisel vastastikusel toimel.

83muld1.jpg (24472 bytes)

 

 

 

 

 

 

Muld

Muld koosneb nii tahketest, vedelatest kui ka gaasilistest ainetest. Mulla tahke osa koosneb mineraalsetest ja orgaanilistest ainetest. Mineraalsed ained pärinevad lähtekivimist, millel muld baseerub. Orgaaniline aines pärineb aga lagunevatest elusorganismidest. Mullas elab ka loendamatu hulk mitmesuguseid organisme nagu näiteks bakterid, seened ning kõiksugused ussikesed ja putukad.

 

Suurem osa mullas olevast veest pärineb tavaliselt sademetest, mis sisaldab lahustunud mineraal- ja orgaanilisi aineid ning gaase. Mulla gaasiline aine ehk mullaõhk sisaldab veeauru, ammoniaaki ja teisi gaase. Kõik mulla osad - nii tahke, vedel kui gaasiline aines - on tihedasti omavahelises seoses. Ainete omadustest ning omavahelistest vahekordadest ning seostest sõltub mulla üks olulisemaid omadusi, nimelt mulla viljakus.

Mulla viljakus oleneb omakorda see, milline taimestik antud piirkonnas levib. Taimed kinnitavad oma juured mullapinda ja hangivad sealt elutegevuseks vajalikku vett ning toiteaineid. Mõnedel taimeliikidel piisab kasvuks vähemast ja vähem viljakamast mullast kui teistel. Taimestik on aga aluseks ühe või teise loodusvööndi eristamisel.
Loodusvööndeid eristataksegi peamiselt taimkattetüübi järgi, mis kujuneb välja sarnastes kliimatingimustes ning ühetaolise mullastikuga aladel. Erinevate loodusvööndite piirid ei ole tavaliselt väga selgepiirilised, vaid üht loodusvööndit eraldab teisest nn üleminekuala, kus leidub mõlemale vööndile tüüpilisi omadusi.

Kuidas on omavahel seotud kliimavöötmed ja loodusvööndid?

......................................................................................................................................................

......................................................................................................................................................

Mis on peamised tegurid kindla loodusvööndi kujunemisel?

......................................................................................................................................................

......................................................................................................................................................

Millest oleneb mulla viljakus?

......................................................................................................................................................
Loodusvööndid erinevad üksteisest vägagi kardinaalselt. Järgnevalt saad ettekujutuse peamistest maakeral asuvatest loodusvöönditest. Sellisteks loodusvöönditeks on näiteks jää- ja külmakõrbed, tundrad ja metsatundrad, parasvöötme okas-, sega- ja lehtmetsad, rohtlad, kõrbed, lähistroopilised metsad, ekvatoriaalsed vihmametsad jms.