Soolakõrbetes kasvavad taimed

Soolakõrbeid ehk solontšakke asustavad taimed on äärmiselt omapärased.

Juba üksnes väliskuju on neil nii originaalne, et köidab isegi kõige pealiskaudsema vaatleja tähelepanu.
Siin esineb väike, kuid alaline valik liike, mis on esindatud madalate poolpõõsaste või üheaastaste taimedena, kusjuures nii ühed kui ka teised on enamasti lihakad taimed väikeste, kuid mahlakate lehekestega, mis asuvad tihedalt teineteise vastas. Elades kõrbes on nad ühtlasi küllastunud niiskusest, mida neist immitseb õige nõrgalgi lehele või varrele vajutamisel.

Vähem mitmekesine pole ka solontšakkide asukate sessoonne arenemine.
Kevadel, kui kõrb lühikeseks ajaks efemeeride õievaibaga kattub, nad alles alustavad oma arenemist, kuid see-eest põuasel suvel, kui taimestik kõrbes, eriti savikõrbes, on päikesekiirte all täiesti kõrbenud, rõõmustavad solontšakkide laigud meie silma oma mahlaka ja tumeda rohelusega.
Sügisel värvuvad solontšakkide taimed erepunastesse varjunditega toonidesse ja   säilivad sellisena kuni päristalveni.

Sooldunud mulla elutingimused on taimedele äärmiselt rasked. Kuigi solontšakid on kõige niiskemad kohad kõrbes, on niiskuse puudus taimedele eriti tuntav, kuna neil tuleb võtta seda tugevatest soolalahustest, kusjuures kevadel ja sügisel soolalahuste tugevus vihmade tõttu natuke väheneb, suvel aga tõuseb.

.

Mil viisil on solontšakkide asukad kohanenud nende karmide olelustingimustega? Esiteks on siin levinud lihakad taimed, mille esindajateks on mitmesugused soolarohud maltsaliste sugukonnast. Näiteks üheaastane soolarohi. Kui taimel võsu ära murda ja seda närida, võib tunda ebameeldivat soolakas-kibedat maitset, mis on tingitud sellest, et nende taimede rakumahl sisaldab suure hulga soolasid. See on väga tähtis kohanemus, mille tõttu taimed on võimelised hankima vett sooldunud mulla kangetest lahustest. Teine tüüp taimi, mis elavad soolakõrbetes, on esindatud liikidega, millel lihavus puudub. Nende taimede kõik osad sisaldavad tunduvalt vähem soolasid, kuna neil on  kohanemused, mis võimaldavad eritada soolasid eriliste näärmete abil.

Seda tüüpi taimede näiteks võib-olla solontšakkidel levinud kõrreline eluropus. Kuid vaatamata kõikvõimalikele kohanemustele, mis kergendavad solontšakitaimede elu, on viimased sageli ilma igasuguse taimestikuta ja kujutavad enesest kõrbet sõna otseses mõttes. Kuidas on soolakõrbetes kasvavad taimed kohastunud eluks sellistes ebaharilikes tingimutes? ........................................................................................................... ............................................................................................................