Saksauulid

Kõige tähelepanuväärsem liivaalade asukas on saksauul, omapärane kõrbepuu. Saksauulitihnikud kujutavad endast väga omapärast pilti. Metsa nad ei moodusta, kuna üksikud puud asuvad siin üksteisest suurel kaugusel; ühtlasi muudavad nad tunduvalt üldtunnustatud kujutlust kõrbest, sest silmapiiril jätavad nad sageli metsa ilme. Välimuselt meenutab saksauul kõige enam madala tüve ja haralise krooniga viljapuud. Vanade puude kõrgus ulatub 4-5 meetrini, kusjuures tüvi on umbes 35 sentimeetri jämedune.

Saksauul elab võrdlemisi kaua, saavutades sageli poolteisesaja-aastase ea. Tema allapoole rippuvad oksad on täiesti ilma lehtedeta või on neil lühikesed teravad soomused. Seepärast on loomulik, et saksauuli kroon on täiesti läbipaistev ja asjata otsib tema all jahedat varju palavusest piinatud rändur. Saksauuli õied on väikesed ja ilmetud.

Saksauule on mitut liiki, kõige rohkem väärib puu nime kuni kümne meetri kõrgune väga hargneva tüvega must saksauul, kuid ta ei kasva lahtisel liival, vaid seal, kus liiv on juba kinnistunud. Must saksauul moodustab hõredavõitu võsasid, kasvab aastat kolmkümmend, siis kõduneb. Seda ei lasta just tihti juhtuda, sest vähegi kättesaadavas piirkonnas võetakse ta juba varem maha ja kasutatakse kütteks. Saksauuli puit on väga kõva ja raske, jämeda tüve mahasaagimine tavalise saega  väga vaevaline. Kirvest kasutada ka ei saa, sest puit ei lõhestu, vaid puruneb kildudeks nagu kristall. See-eest annab saksauuli puit valusa tule, kui vaja, siis ka head sütt.

Teine liik, valge saksauul, erineb välisest mustast vähe, on tavaliselt põõsakujuline ja kasvab tihti tihenenud liivaga küngastel, kus pole teisi taimi. Saksauulid on iseloomulikud Kesk-Aasia kõrbetele; Saharas või Kalaharis neid pole.

Missugune saksauul välja näeb?

.....................................................................................................................................................

.....................................................................................................................................................