Kõrbevööndi kliima on kuum ja sademetevaene, kuid taimede leviku seisukohalt on kõige olulisem niiskusrezhiim. Valgust on kõrbetes taimede kasvuks piisavalt, nii ööpäevased kui ka aastased temperatuurikõikumised on suured.

Erinevad taimed on kõrbekliimas ellu jäämiseks valinud erineva tee:

- taimedel lehed kas puuduvad, on imepisikesed või on nende asemel hoopis astlad

- taimed on kaetud vahakihiga

- taimedel on paksud lehed või jämedad rohelised varred, näiteks kaktused, aaloed jt.

Põhja-Ameerika kõrbetele on iseloomuliku kaktused

Selleks, et vähest vett kätte saada, on kõrbetaimede juurestik kas hästi laiuv või vastupidi, sügavale ulatuv. Samas on paljud kõrbetaimed suure toiteväärtusega, neid kasutatakse söödaks, toiduks ning ravimtaimedena. Kõrbemullad on enamasti primitiivsed, õhukesed ja huumusevaesed. Peamised mullatüübid on hall-pruunmullad (parasvöötme kõrbetes), hallmullad (lähistroopilistes kõrbetes) ja punamullad (troopilistes kõrbetes). Saksauul ja tamarisk on kõrbepõõsastest tuntuimad, kaktused on iseloomulikud Põhja-Ameerika ning piimalillelised Lõuna-Ameerika kõrbetele.

Kirjelda erinevaid taimede kohastumisi eluks kõrbes.

.....................................................................................................................................................

.....................................................................................................................................................

.....................................................................................................................................................

Missugused on kõrbemullad?

.......................................................................................................................................................

........................................................................................................................................................