Erinevad kõrbetüübid
Savi-, lössi- ja kivikõrbed
Kõrbed ei ole kaugeltki kõik ühesugused. Peamiselt pinnase iseloomu ja veerežiimi järgi eristatakse savikõrbeid, lössikõrbeid, soolakõrbeid, kivikõrbeid ning liivakõrbeid.
|
|
Savikõrbetele on iseloomulikud rasked mullad ja muutlik veerezhiim. Kevaditi esineb ajuti liigniiskust, sest savi on vettpidav, kuid peagi vesi aurab ja maapind muutub kuivaks ja kõvaks, praguneb ning koorub pealt plaatidena lahti. Savikõrbeid esineb kõrbevööndi põhjaosas, näiteks Araali ja Balkasi järve vahelisel alal.
|
|
Lössikõrbeid leidub poorsetel ja peentest osakestest kujunenud pinnasel - lössil, nad on tekkinud eelmäestikes kunagistest lammisetetest. Lössikõrbed saavad tavaliselt rohkem niiskust, kuna lähedal asuvad mäestikud püüavad sademed kinni. Seepärast on kevadeti lössikõrbetes üsna lopsakas taimestik. Nii savi- kui ka lössikõrbeid iseloomustab omapärane elurütm, mille määrab sademete äärmiselt ebaühtlane aastasisene jaotumine. Soojade kevadpäevade saabumisel, millega koos saabub sademete maksimum (märts-aprill), kattub kõrb kiiresti väikeste mahlakate rohttaimede ja kõrgete sarikõieliste vaibaga. Mai lõpus vihmasajud lakkavad, päike hakkab lõõskama ja kõrbete ilme muutub. Mullapind kuivab ja muutub paljudes kohtades kivikõvaks. Teid katab lössitolm. Taimed närbuvad päikese käes, muutuvad rabedaks ja tuul murrab nad peagi maha. Elu taandub maa sisse, sageli kui järgmise kevadeni. Üheksa kuud aastas näib kõrb peaaegu elutuna. |
Lössikõrb |
Kirjelda lühidalt savi- ja lössikõrbete elurütmi!
............................................................................................................................................................
............................................................................................................................................................
Kivikõrbes on maapind kaetud jämedama kivimmaterjaliga, mis on pärit vanade mägede kulumisprotsessidest. Kivikõrbete mullad on väga omapärased neis leiduva kipsihorisondi tõttu. Orgaanilise elu poolest on kivikõrbed vaesed, seda kõrbetüüpi iseloomustavad pujud ja kipsilembesed taimed. Tavaliselt paiknevad kivikõrbed mäestike jalamil, tüüpilised kivikõrbed asuvad näiteks Mongoolias ja Põhja-Aafrikas.