Kõrbe kliima ja siseveed

Kõrbeks nimetatakse kuiva ja kuuma kliimaga ning hõreda taimkattega troopika, lähistroopika või parasvöötme loodusmaastikku, mis peamiselt paikneb mandri sisealadel või lääneservadel.

Kõrbed on tekkinud kas püsiva kõrgrõhkkonna niiskete õhumasside liikumist takistavate mäestike või mandrite lääneosas rannikualade sademete vähesust soodustavate külmade merehoovuste mõjul.

Kõrbekliimale on iseloomulikud: - temperatuuride suur kõikumine ööpäeva ja aasta jooksul - kõrge õhutemperatuur (absoluutne maksimum 59 kraadi) - päikeseline ilm ( 50-80% päevadest) - sademete vähesus (keskmiselt 50-175 mm, absoluutne miinium 10-15 mm aastas) - ebakorrapärasus, suur aurumine ja väike õhuniiskus Sageli puhub tugev tuul (tromb) või on tuuletu.

Taevas kõrbe kohal

Iseloomusta kõrbekliimat!

...............................................................................................................................................................

..............................................................................................................................................................

..............................................................................................................................................................

Ajutine jõgi kõrbes

Iseloomulikud on ka ajutised või kuivanud jõed, vahelduva veehulgaga enam või vähem soolaka veega järved ja väljavooluta sooldunud järvikud. Pinnasevesi on paljudes kohtades soolane. Parema veevarustusega alad - oaasid saavad vett allikaist, kaevudest või jõgedest (jõeoaasid).