Kõrbed
Kuiv ja paljas maa. Lagedad luited. Kaamelid sumavad vaevaliselt läbi liiva. Luitunud luud pleegivad päikese käes. Palavus, janu, miraazhid. Eluta, eluvaenuline kõrb. . .
Kaamelikaravan kõrbes See pilt on juba lapsena sööbinud mällu piltidelt,
kirjeldustest, filmidest. Kõrbed on kõige kuivemad alad maailmas, soojaküllus ja sademetevaesus saavutavad neis paigus äärmuse. Kõrbed levivad põhiliselt pöörijoonte ümbruses, kus on valdavad kõrgrõhkkond ning laskuvad õhuvoolud. Kõrbeid leidub nii parasvöötme lõunaosas kui ka lähistroopilises ja troopilises kliimavöötmes, mandrite sisealadel, aga ka külmade merehoovuste läheduses. Protsentuaalselt võtavad kõrbed enda alla ca 23% kogu maismaa pindalast. |
Maailma suurim kõrb on Sahara kõrb, mis asub
Põhja-Aafrikas ja mille pindala on umbes 7 miljonit km².
Suured alad võtavad enda alla ka Liibüa kõrb Põhja-Aafrikas ja Gobi
kõrb Sise-Aasias, mõlemate pindala umbes 2 miljonit km².
Võta appi õpik või atlas ja kanna etteantud kaardile järgmised kõrbed: Sahara, Liibüa, Gobi, Nuubia, Atacama, Suur Liivakõrb, Karakum ja Suur Victoria kõrb. |
