Lõuna-Ameerika pampa

Omapärane on ka pampa loomastik. Nii nagu mujalgi rohtlates leidub siingi arvukalt mitmesuguseid suuremaid ja väiksemaid närilisi. Suuremad neist on pampajänes ehk maara ja viskatša. Veekogude lähedal elab aga maakera suurim näriline veesiga ehk kapibaara, kes võib kasvada isegi kuni meetri pikkuseks.
83 ARMADILL.jpg (10679 bytes)Huvitavad on ka vöölased ehk armadillid, kelle põhitoiduks on sipelgad ja muud mullas elavad putukad. Armadillide keha on kaetud mitmes reas asetsevate tugevate luukilpidega, mis kaitseb neid vaenlaste eest.

83 NANDU.jpg (16345 bytes)Kiskjatest leidub pampas pampakasse, pamparebaseid ja puumasid. 83 PUUMA.jpg (17069 bytes)
Lindudest on esindatud faasanid ning lennuvõimetud pikajalgsed nandud. Samuti on üsna palju mitmesuguseid närilistest toituvaid röövlinde.

Nimeta pampas elavaid loomi!

..........................................................................................................................................................

83 LIHAKEHA.jpg (21321 bytes)Nii nagu mujalgi asuvad maailma rohtlad on ka pampad suures osas üles haritud.
Viljakamatel maadel kasvatatakse maisi ja nisu, vähemviljakad alad on kasutusel karjamaadena.

Argentiina on liha toodangult ühe elaniku kohta maailmas esikohal. Liha eksport on riigi majanduses väga olulisel kohal. Kasvatatakse peamiselt veiseid, lambaid ja hobuseid. Pampade ratsakarjuseid nimetatakse gautšodeks. Gautšode hoole all võivad olla isegi mitmetuhandepealised veisekarjad.

Keda nimetatakse gautšodeks, millega nad  põhiliselt tegelevad?

...............................................................................................................................