Troopiline ja lähistroopiline kliimavööde
Troopilise kliima aladele jäävad maailma suurimad
kõrbed nagu Sahara, Araabia ja Austraalia. Teistsugune on aga troopiline kliima mandrite
idarannikul, kus ookeanidelt puhuvad passaattuuled ning mandrite idaranniku mäestikud
põhjustavad sademeid. Need õhumassid toovad rannikualadele piisavalt sademeid ning
sellest tulenevalt on neis piirkondades üsna hea kliima, mis meenutab ekvatoriaalset,
kuid on inimestele pisut paremini talutav. Sellised piirkonnad on näiteks Brasiilia
kagurannik ja Kesk-Ameerika.
Lähistroopiline kliimavööde jääb peamiselt 30. ja 40. laiuskraadi vahele. Seda mõistagi mõlemal poolkeral. Piirneb ta ühelt poolt troopilise kliimavöötmega ja teiselt poolt parasvöötmega. Lähistroopikas on suviste ja talviste temperatuuride erinevus juba vägagi märgatav. Suved on enamasti kuivad ja kuumad, talved aga pehmed ja vihmased. Kõige selgemini on lähistroopiline vööde jälgitav Vahemere ümbruses. Sellest tulenevalt nimetatakse lähistroopilist kliimat ka vahemereliseks kliimaks. Talvel toovad läänetuuled Atlandi ookeanilt niisket parasvöötme õhku, mistõttu on Vahemeremaades talv soe, tuuline ja vihmane. Isegi lumesadu pole väga haruldane, kuid püsivat lumikatet siiski ei teki. Suvel valitsevad Vahemeremaade kohal kuivad troopilised õhumassid, mistõttu suvi on kuiv ja palav. Sellised kliimatingimused on inimesele väga hästi talutavad ja tervislikud ning seetõttu on Vahemere ääres head tingimused puhkuseks ja tervise parandamiseks. Iseloomusta lühidalt lähistroopilise vöötme kliimat! ........................................................................................................................................................ |