Metsade kasutamine ja inimtegevuse mõju metsade levikule Mets on olnud inimestele elupaigaks juba iidsetest aegadest alates. Parasvöötme metsaaladel on püsiv asustus olnud alates viimase jääaja lõpust. Metsast sai inimene kõik eluks vajaliku. Siin leidub külluses materjali elamute valmistamiseks, kütust selle soojendamiseks ning puidust saab valmistada ka kõikvõimalikke tarbeesemeid. Metsadest kütitavad loomad läksid aga toidulauale ning nende nahkadest valmistati rõivaid. Metsavööndis leiduvad luha- ja metsaniidud võimaldasid piimakarja pidamist. Valdav osa metsavööndi asulaid on algselt tekkinud veekogude, eriti jõgede äärde. Olid ju jõed vanal ajal peamisteks ühendusteedeks. Ka praegusel ajal ei ole jõed kaotanud täielikult oma tähtsust liiklusteedena. Siberi suurtel aladel saab tänaseni kaupu vedada üksnes mööda jõgesid või lennutransporti kasutades. Raudteede ja autoteede võrk on hästi välja ehitatud tihedamalt asustatud piirkondades. Praeguseks on suur osa Euroopa ja ka Ameerika parasvööndi metsadest maha raiutud ning endised viljakad metsaalad on asendunud põllu- ja karjamaadega. Metsavööndi, eriti sega- ja lehtmetsavööndi kliimatingimused sobivad hästi paljude teraviljade (nisu, rukis, kaer, oder jt), kartuli ning mitmete köögiviljade (kapsas, porgand, kaalikas jt) ning lina kasvatamiseks. Lõunapoolsetes jõeorgudes ja mägede nõlvadel laiuvad suured viinamarjaistandused. Merelise kliimaga aladel, kus rohttaimestik kasvab kiiremini, peetakse piimakarja. Põhja- Ameerikas on väga levinud maisikasvatus.
Iseloomusta metsavööndi põllumajandust. Miks tekkisid metsavööndi asulad algselt veekogude äärde? |