Segametsad
Segamets
|
Okasmetsade ja lehtmetsade piir ei ole tavaliselt selgelt
eristatav.
Taigavööndi piiril on üleminekuala - segametsade - allvöönd, kus kasvavad nii okas-
kui ka lehtpuud.
Selle allvööndi põhjapiir ühtib laialeheliste puude levikupiiriga, lõunapiir aga
okasmetsade lõunapiiriga. Segametsad hõlmavad Euroopas
Läänemere-äärsed alad, Põhja- Ameerikas Suure järvistu ümbruse ning ulatusliku ala
Kaug-Idas. |
Ka Eesti kuulub segametsavööndisse, täpsemalt küll leidub
Eestis kõiki metsatüüpe. Kirde-Eesti kuulub okasmetsavööndisse, Kesk- Eesti
segametsavööndisse, Saaremaal leidub aga juba ka lehtmetsavööndile iseloomulikke
metsakooslusi.
 
Euroopas on segametsade levinumad puuliigid kuusk, mänd, tamm
ja pärn. Kaug-Idas on aga sarnaselt lehtmetsadega eri puuliike umbes poole rohkem. Seal
on levinumad liigid korea seedermänd, amuuri nulg, mongoolia tamm, mandzuuria pähklipuu,
amuuri korgipuu, amuuri metsviinapuu jt. Erinevalt okasmetsadest on segametsad
mitmerindelised, st. et kõrgemad puud kasvavad koos madalamate puude põõsastega nagu
sarapuu, paakspuu, kikkapuu jt. Maapinnal aga vohab üsna tihe rohurinne. Segametsaaladel
leidub ka rohkesti soid ja niite. Kas segametsade allvööndi loomastikus peegeldub
okasmetsa ja lehtmetsa esindajate segunemine. Tüüpilised taigaasukad pruunkaru, hunt ja
nirk kohtuvad siin lehtmetsades elutsevate metskitsede, metssigade ja halljänastega. |
Millisesse metsavööndisse kuulub Eesti?
.............................................................................................................................................................
Mille poolest erineb segamets okasmetsast?
............................................................................................................................................................. |