Parasvöötme kaks peamist kliimatüüpi

Parasvöötmes on kaks peamist kliimatüüpi: mandriline ja mereline.
Mandrilist kliimat eristab merelisest aastane suurem temperatuuri kõikumine ja väiksem sademete hulk.

83metsapilt.jpg (22415 bytes)

Näiteks on Euraasia mandri lääneosa parasvöötme metsavööndis talv pehmem ja sademeterikkam kui idaosas. Jaanuarikuu keskmine õhutemperatuur on metsavööndi lääneosas enamasti kõrgem kui -20°C. Lund sajab palju ja lumikate on suhteliselt paks.
Euraasia mandri idaosas on aga talv hoopis külmem. Jaanuari keskmine temperatuur on siin isegi -40°C.

Eriti käre pakane valitseb mägedevahelistes nõgudes ja orgudes, kus väheliikuv õhk selge ilmaga kiiresti jahtub.
Suvel aga tõuseb temperatuur metsavööndi sisealadel tunduvalt kõrgemale kui lääneosas. Kõige selle põhjuseks on Atlandi ookeani suur mõju, mis läänest ida suunas liikudes järjest väheneb. Loomulikult muutub kliima ka põhjast lõunasse liikudes.
Mida lõuna poole, seda pehmem on talv ja soojem suvi.

Tüüpiline parasvöötme okasmets

83okasmets1.jpg (23813 bytes)
Okasmetsi tuntakse ka taiga (vaata kõrvalolevat fotot) nime all.
Taigaks nimetati algul vaid Siberis asuvaid okasmetsi, kuid aja jooksul on see termin võetud kasutusele kõikjal paiknevate okasmetsade kohta.

Okasmetsavööndis on aurumine suurem kui tundras, kuid siiski ei ületa see aasta sademete hulka. Seepärast arenevad siin valdavalt välja mitmesugused leetmullad. Nende iseärasuseks on valkjas pealmine leetkiht, millest on vihma- ja lumesulamisvesi kõik vees lahustunud ained välja uhtunud. Sellest tulenevalt
on mulla ülemised horisondid taimedele vajalikest ainetest väga vaesed.

Iseloomusta Euraasia mandri metsavööndi kliimat!

..........................................................................................

.........................................................................................

Mida tähendab taiga?

.......................................................................................................................................................

Kuidas kujunevad leetmullad?

.......................................................................................................................................................

.......................................................................................................................................................