Parasvöötme metsad
Parasvöötme metsavöönd on oma ulatuselt ja pindalalt suurim maismaavöönd üldse.
Metsavöönd piirneb ühelt poolt tundra ja metsatundraga ning teiselt poolt rohtlatega. Kuna metsavööndi leviku laiuskraadidel on põhjapoolkeral lõunapoolkerast rohkem maismaad, on põhjapoolkeral metsavöönd ka ulatuslikum ja paremini välja kujunenud. Muidugi kasvab puid ka lõunapoolkeral, kuid sealses paraskliimavöötmes ei saa ulatuslikku metsavööndit siiski eristada. Sarnaselt teiste loodusvöönditega ei moodusta ka parasvöötme metsad ümber maakera sirgepiirilist ja korrapärast vööd. Ookeanide mõju, pinnamoe ja mullastiku erinevused põhjustavad siingi vööndi katkendlikkust ning põhja-lõuna suunas hüplemist. Parasvöötme metsavöönd jagatakse tavaliselt veel omakorda kaheks:
|
1) okasmetsa- ehk taigavöönd 2) lehtmetsavöönd ehk laialehiste metsade vöönd. |
Nendele kahele lisaks eristatakse vahel ka nende üleminekuala, mida nimetatakse segametsavööndiks.
|
Okasmets |
Okasmetsad on levinud parasvöötme jahedamas osas. Okasmetsade kliima on tundravööndi omast soojem ja niiskem, kuid siiski veel küllalt karm. Niiskust ja soojust on aga juba küllaldaselt selleks, et siin võiksid kasvada suuremad puud. Kui võtta arvesse okasmetsavööndi suurt ulatust, on selge, et siingi esineb vööndi piirides küllalt suuri kliimaerinevusi. Eristuvad parasvöötme kaks peamist kliimatüüpi: |
Miks on metsavöönd selgelt eristatav ainult põhjapoolkeral? ............................................................................................................................................................. Kuidas metsavöönd jaguneb? ............................................................................................................................................................. ............................................................................................................................................................. |