Tundra taimestik
Tundrataimed on madalakasvulised ning maadligi kasvavad. Niimoodi
hoiduvad nad talvel tuulte ja pakase eest lume alla.
Põõsastundra peamiseks taimeliigiks on väikeste ümarate lehtede ja lühikeste urbadega
vaevakask.
Tavalised on siin ka mitmesugused pajud, mille mõnel liigil on omapäraste tihedate
karvadega kaetud lehed.
Pohl |
Põõsaste all kasvab mitmesuguseid marjataimi: sinikas, kukemari, pohl ja murakas.
Marjade valmimise ajal meenutab tundra paiguti omapärast marjaaeda, kus küpseid marju on
tõesti tohutul hulgal. |
 Sinikas
|
Põõsastiku kõrgus tundras sõltub suurel määral lumikatte sügavusest.
Kui lumikate on õhuke, kuivavad talvel lumikatte alt välja ulatuvad oksad täielikult.
|
 Neljakümnekraadine pakane
ja tugevad tuuled võtavad okstest viimse veetilga ja lumekristallid lihvivad okstelt
tugeva tuisuga maha koore ja vigastavad pungasid.
Madal kasv ei ole vajalik ainult selleks, et talvel lume alla varjuda, vaid ka selleks, et
suveperioodil rohkem soojust saada. Maapinna lähedal soojeneb õhk hoopis paremini kui
kõrgemal.
Kääbuskasvu kõrval iseloomustab tundrataimi veel ka kitsalehelisus ja juurte pindmine
asetumine, mis on jällegi tingitud igikeltsa olemasolust. Selliseid taimi on üsna lihtne koos juurtega maa seest välja tõmmata, mida
ka teevad kohalikud elanikud, varudes endale niiviisi kütust.
Loetle põhjuseid, miks põõsastundras leidub peamiselt väga
maadligi kasvavaid taimi!.
..................................................................................................................................................
..................................................................................................................................................
..................................................................................................................................................
|
|