Kompositsiooniosade õige paigutus on hea kirjandi üks eeltingimusi.

2. Järgmistes tekstides on lõigud ebaloogilises järjekorras. Nummerda lõigud nii, nagu korralik ülesehitus eeldab. Eelnevalt koosta kava.

Motorist

     Motoristi õrnim armastuseavaldus tüdrukule on see, kui ta mingit kaadervärki parandades tüdruku kätte hetkeks mopeedi jupid usaldab. Temalt võib muidugi ka väiksele põrinasõidule kutsumist loota.
     Tüdrukute seltskonnast ei ole ta eriti huvitatud, sest mopeedi juures leidub alati tegevust. Motoristi käed on enamasti nii mustad, et ükski tüdruk ei tahaks isegi oma halvimates unenägudes neid oma juukseid silitamas näha.
     Motorist viibutas juba siia ilma sündides käes oma mänguautot ja õppis põristama enne, kui lällutama. Kogu tema elu ongi üks suur põrin.
     Paljud tüdrukud soovivad oma ellu poissi, kes poleks kobakäpp ja kes oskaks seina auku puurida. Motorist ongi enamasti tehnikas osav mees, aga kogu ta aeg kulub mopeedi, mootorratta ja hiljem auto eest hoolitsemisele.
     Niipea, kui motorist on vanematelt mopeedi välja luninud, kulub sellele kogu tema aeg ja tähelepanu. Õhtute kaupa putitab ja parandab ta oma aaret. Olles saanud oma korteri, viib ta tavaliselt oma aarde parandamise üle siseruumidesse, st elutoa keskele.

....................................................................................
....................................................................................
....................................................................................
....................................................................................
....................................................................................

Mõttehiiglane

     Tema toas on tapeediks raamaturiiulid ning ta ei salli enese ümber käratsevaid inimolendeid. Sügavamõttelised filosoofilised arutelud on loomulikult hoopis teine asi.
     Kui ta juhtub silmad raamatust tõstma ja sind märkama, võib juhtuda ükskõik mis. Pealispinna alla võib olla peidetud kõiksugu ootamatusi. Võib-olla tahab ta kogeda midagi sellist, millest on vaid lugenud.
     Koolis saab mõttehiiglane parimaid hindeid ning jätkab oma edaspidist elu sama skeemi järgides. Tüdrukud ja kurameerimine hakkavad tavaliselt teda huvitama suhteliselt hilisel eluetapil. Ta on üksik, kuid teadlik hunt.
     Mõttehiiglane selgitab innukalt enda väljamõeldud teaduslikke põhjendusi selle kohta, miks sülg võib lennata kuni 100 kilomeetrit tunnis. Kuid samal ajal pritsib tema enda sülg kuulaja täis.
     Mõttehiiglane mõtleb palju ja arvab, et mõtlemine on tähtsaim, mida inimene saab teha. Teda võib tihti leida raamatukogust täiendamas teadmisi, mis tema arvates on kooliraamatutes puudulikult esitatud.
    
                                                                      (P.-L. Perttula "Poisid")

....................................................................................
....................................................................................
....................................................................................
....................................................................................
....................................................................................