Kompositsiooniosade õige paigutus on hea kirjandi üks eeltingimusi.
2. Järgmistes tekstides on lõigud
ebaloogilises järjekorras. Nummerda lõigud nii, nagu korralik ülesehitus eeldab.
Eelnevalt koosta kava.
Motorist
Motoristi õrnim
armastuseavaldus tüdrukule on see, kui ta mingit kaadervärki parandades tüdruku kätte
hetkeks mopeedi jupid usaldab. Temalt võib muidugi ka väiksele põrinasõidule kutsumist
loota.
Tüdrukute seltskonnast ei ole ta eriti huvitatud, sest mopeedi
juures leidub alati tegevust. Motoristi käed on enamasti nii mustad, et ükski tüdruk ei
tahaks isegi oma halvimates unenägudes neid oma juukseid silitamas näha.
Motorist viibutas juba siia ilma sündides käes oma mänguautot
ja õppis põristama enne, kui lällutama. Kogu tema elu ongi üks suur põrin.
Paljud tüdrukud soovivad oma ellu poissi, kes poleks kobakäpp
ja kes oskaks seina auku puurida. Motorist ongi enamasti tehnikas osav mees, aga kogu ta
aeg kulub mopeedi, mootorratta ja hiljem auto eest hoolitsemisele.
Niipea, kui motorist on vanematelt mopeedi välja luninud, kulub
sellele kogu tema aeg ja tähelepanu. Õhtute kaupa putitab ja parandab ta oma aaret.
Olles saanud oma korteri, viib ta tavaliselt oma aarde parandamise üle siseruumidesse, st
elutoa keskele.
....................................................................................
....................................................................................
....................................................................................
....................................................................................
.................................................................................... |
Mõttehiiglane
Tema toas on tapeediks
raamaturiiulid ning ta ei salli enese ümber käratsevaid inimolendeid. Sügavamõttelised
filosoofilised arutelud on loomulikult hoopis teine asi.
Kui ta juhtub silmad raamatust tõstma ja sind märkama, võib
juhtuda ükskõik mis. Pealispinna alla võib olla peidetud kõiksugu ootamatusi.
Võib-olla tahab ta kogeda midagi sellist, millest on vaid lugenud.
Koolis saab mõttehiiglane parimaid hindeid ning jätkab oma
edaspidist elu sama skeemi järgides. Tüdrukud ja kurameerimine hakkavad tavaliselt teda
huvitama suhteliselt hilisel eluetapil. Ta on üksik, kuid teadlik hunt.
Mõttehiiglane selgitab innukalt enda väljamõeldud teaduslikke
põhjendusi selle kohta, miks sülg võib lennata kuni 100 kilomeetrit tunnis. Kuid
samal ajal pritsib tema enda sülg kuulaja täis.
Mõttehiiglane mõtleb palju ja arvab, et mõtlemine on
tähtsaim, mida inimene saab teha. Teda võib tihti leida raamatukogust täiendamas
teadmisi, mis tema arvates on kooliraamatutes puudulikult esitatud.
(P.-L. Perttula "Poisid") |