LAUSELIIKMETE KORDAMINE 1. Tõmba alusele alla üks, öeldisele kaks joont, sihitisele katkendlik ja määrusele loogeline joon. 1. Härra Mõrrast oli saanud aja jooksul nagu mingi puiestikuvalvur: käed seljal, kõmpis ta siin jalgteil ühest otsast teise, silmad jälgisid hoolikalt liiklemist ja elu. 2. Ja imelik - poetas mõni kodanik saia nosides paberi maha, seisatas Mõrd hetkeks ta ees, hurjutas teda ja sundis paberi korralikult prügikasti viskama. 3. Kippusid poisikesed kivide ja kaigastega puid loopima, paiskas Mõrd paari kurja sõnaga vallatu jõugu laiali. 4. Või kiskus mõni viinaaurus väsinud öömajatu end pingile magama, koputas Mõrd kepiga ta saapatallale ja tuletas mehele meelde, et pingil magamine on keelatud. 5. Nii kõndis Mõrd puiestikus nädalast nädalasse, kuust kuusse, aastast aastasse arsti nõudel: jalutada, jalutada ja jalutada ja pidada ühtlasi karmi dieeti: koju minnes lubati tal närida ainult mõni toores porgand ja larpida taldrikutäis piimasuppi - sest tervis kippus tal vägisi rööpaist välja. (Peet Vallak "Päästekangelane") 2. Moodusta antud nimisõnafraasidega lauseid nii, et sama fraas on kord alus, kord sihitis ja kord määrus. 1) kollane kass |