| 3. Ühenda kokkukuuluvad sõnad kaarega. 1. Praegu on lõunapool keral teada üheksateist erinevat pingviiniliiki. 2. Pingviinide puhul võib veel kord veenduda elus organismide suures vastupanu- ja kohanemisvõimes. 3. Adelie pingviinid kogunevad pesitsemis kohtadesse novembri kesekpaiku, siis kui keiser pingviinid hakkavad oma kolooniatest juba lahkuma. 4. Pesa ehitamiseks kasutavad nad kivi klibu. 5. Ehitus materjal on kalli hinnaline, sest tuul puhub talvel kalju nõlvad lumest ja kivi tükkidest puhtaks. 6. Need pingviinid, kellele tundub, et pessa pole veel küllaldaselt kive korjatud, armastavad võtta neid naaber pesadest. 7. Isa pingviinid, kes vahet pidamata mööda kolooniaid jalutus käike ette võtavad, püüavad oma hauduvate kaasade heaks kiitu võita sel teel, et näppavad võõrastest pesadest kive ja pillavad need graatsilise kummarduse saatel oma pessa. 8. Samal ajal on pingviinid hämmastavalt ükskõiksed oma munade, poegade ja sugu vendade suhtes. 9. Kui muna juhtub pesitsemis paigast liiga kaugele veerema, ei vaevu pingviin sellele järele minema. 10. Võib-olla on see seletatav pingviini suhteliselt halva nägemis võimega. 11. Üldiselt on Adelie pingviinid toredad ja naljakad linnud. 12. Nende eluviisil kolooniates on mõndagi sarnast inim ühiskonna omaga. (A. Söödi järgi) 4. Paranda kokku- ja lahkukirjutamisvead. 1. Kus on triik raud? 2. Füüsika õpetaja tuleb klassi. 3. Oja ääres õitsesid varsa kabjad. 4. Kirjanduse lugemine avardab silma ringi, laiendab sõna vara ja parandab väljendus oskust. 5. Aasal hõljus meeldiv kuivaheina lõhn, metsa äärest aga kandus siia toredat lillelõhna. 6. Terastross tõmbus pingule nagu pilli keel. 7. Kitsas raud trepp viis alt üles. 8. Enne mai pühi korraldatud spordi võistlustel saavutas meie klass jalgratta sõidus esikoha. 9. Juba heliseb kooli kell. 10. Meie koolidirektor sõidab nelja päeval maa konna keskusesse. 11. Paljud linna elanikud käivad kevaditi ja sügiseti maal elavaid sugulasi abistamas. 12. Kirjud kana pojad ruttasid teri nokkima. |