Kuidas sünnivad jõed?

kosk.jpg (56570 bytes)

  Vee raske teekond mere poole
Kes meist poleks kevaditi hoovis olevale veele äravooluteid uuristanud - pisikesi renne, mille kaudu püsimatu vesi minema pääseb. Oled ilmselt tähele pannud sedagi, et vesi leiab kiiresti parima tee - alati mitte kõige lühema, kuid kõige kindlama minema pääsemiseks. Vesi leiab kiiresti üles maapinnas olevad praod ja lõhed, millest kujunevad äravoolukanalid.

 
Jõed saavadki alguse sellistest pisikestest väljapääsu otsivatest veeniredest. Kui vesi on vajaliku äravoolutee kord leidnud, uuristab ta selle vajaduse korral kiiresti suuremaks. Pisikesest veenirekesest saab oja, ojast väike jõgi ja väikesest jõest veel suurem jõgi. Täna saad teada, miks on jõed just sellised, nagu nad on ja kus nad tekkida saavad.

Kust saab alguse enamik jõgesid, kas kõrgendikelt või tasaselt maalt? .................................

Millise jõu tõttu voolab vesi alati kõrgemalt madalamale? .........................................................

Miks ei voola jõed sirgelt mööda kõige lühemat teed? ..............................................................

...........................................................................................................................................................

Miks jõed ei suubu alati kõige lähemasse veekogusse (järve või merelahte)? .......................

............................................................................................................................................................

Vaata Eesti kaarti! Too üks näide selle kohta, et jõgi ei suubu kõige lähemasse veekogusse. .................

.........................................................................................................................................................

Kujuta ette suletud nõos paiknevat järve. Mõnikord saab sellest alguse jõgi, mõnikord aga mitte.

Järgmistele küsimustele vastates võid veidi abi saada töölehe alguses olevast jutust.

Mis on jõe tekkimiseks vajalik? ......................................................................................................

Jõed on tavaliselt üsna looklevad. Mis määrab ära, millises suunas jõgi käänab? .......................

     .............................................................................................................................................................