Hoovused - jõed meres

Nõnda nagu jõed voolavad maismaal, on oma jõed - hoovused - olemas ka meres. Hoovuste vool on päris tugev - hoovusesse sattudes ei suuda inimene sealt enam välja ujuda. Seevastu kalad ja mitmed muudki mereloomad kasutavad hoovuseid bussi asemel. Nii saavad nad kergesti ilma vaeva nägemata ühest paigast teise liikuda. Hoovused on aidanud loomi ja taimi levida üksikutele saartele. Kookospalm, mida meiegi poelettidel näed, ujub soolases merevees hoovuste toel hõlpsasti ühelt troopiliselt saarelt teisele. Randa jõudes ja soodsale pinnasele sattudes hakkab idanema uus palm.

Hoovused liiguvad sedavõrd aeglaselt, et on tihti märkamatud

Kuidas tähistatakse hoovusi kaardil? ....................................................................................................

Uuri, millises suunas lähevad külmad, millises suunas soojad hoovused! ....................................................

.....................................................................................................................................................................

Miks nimetatakse ekvaatori lähedal olevat 15°C veega hoovust külmaks, aga sama sooja

veega hoovust põhjas soojaks hoovuseks? ...........................................................................................

......................................................................................................................................................................

Milline on põhiline hoovusi liikuma panev jõud? ....................................................................................

Mis on ja miks tekivad vastuvooluhoovused? ........................................................................................

Millise kujundi moodustavad hoovus ja vastuvooluhoovused? .............................................................

Millised hoovused tekitavad seda lõunapoolkeral eri ookeanides?