Vesi sulab ja jäätub

Mis juhtub jääga sulamisel?

Veekogude jääkaanega kattumises pole midagi üllatavat. Võib-olla oled tähele pannud, et veekogud võtavad jäätumisel end kenasti suuruse järjekorda. Juba esimeste öökülmade järel kattuvad jääga pisikesed lombid. Seejärel katab jääkaas jõed-järved ning viimasena "kaanetatakse" meri. Jää on kõige paksem kaldal ja kõige hapram veekogu keskel. Seda on tark enne jääle minekut arvestada. Tasub teada sedagi, et jääkate vajab paksenemiseks aega - pikemat aega peavad järjest olema külmad ilmad. Eriti ohtlik on pikemat aega vahelduvad sula ja külm ilm. Õpetaja pani sinu katseks veega täidetud plastmassist joogitopsi külmikusse. Võta õpetajalt tops jääga ja vaata, mis on joogitopsiga juhtunud.

Kuidas muutub vee ruumala külmumisel? ...............................................................

Kuidas muutub vee molekulide vaheline kaugus külmumisel? .....................................

Miks tekib jää veekogude pinnal, aga mitte põhjas? .....................................................

Murra joogitops  jää ümbert ära. Pane jää mingisse nõusse sulama. Mõõda teise  joogitopsi sama palju vett, kui eelmises jääd oli. Mõõda mõlema vee ruumala mõõtesilindriga.

Sulanud vee ruumala ....................    Topsis oleva vee ruumala .............................

Kui palju muutus vee ruumala sulamisel? ..............................................................

Miks vee ruumala sulamisel muutub? .....................................................................

Millisel temperatuuril toimub vee jäätumine? .........................................................

Kumb on soojem, kas sulav jää või jäätuv vesi? Põhjenda! .........................................

Kuidas võib nimetada vee minekut vedelast olekust tahkesse? .................................