Kokkuvõte

Vesi on maakeral pidevas ringluses. Enamik maakera veest (umbes 98%) on ookeanides. Veeringe algab meredest ja ookeanidest. Seal auruvast veest tekivad pilved. Veekogu kohal tekkiv veeaur liigub koos sooja õhuga kõrgemale. Pilvede tekkimist põhjustab kõrgemal olev külmem õhk. Külmas hakkavad veeosakesed liituma ja veeaurust moodustub nähtav udu. Viimasest koosnevadki pilved.

Pilved kannab tuul Maa kohale, kus vesi sademetena (vihm, lumi, rahe jne) alla sajab. Sademed tekivad siis, kui veepiisad on liiga suured ja rasked, et õhus püsida. Ilma järsu külmenemisega kaasnevad seetõttu tihti udu ja sademed.

Alla sadanud vesi imbub põhjavette või kantakse minema jõgede, ojade, kraavide jt vooluveekogude poolt. Vee kannavad lõpptulemusena merre tagasi jõed. Põhjavesi avaneb maapinnal või jõgede-järvede põhjas allikatena. Vesi võib lühemat või pikemat aega peatuda jõgede teele jäävad järvedes, kus veevahetus on aeglane. Osa  veest jõuab pika teekonna jooksul juba enne merre jõudmist uuesti auruda.

Magevesi võib olla ka liustikes. Liustikke on kahte tüüpi - mägede tippudes olevad mägiliustikud ja mandriliustikud, kus jää ja lumi katab ulatuslikku mandriala. Mandriliustikud on näiteks poolustel: Arktikas ja Antarktikas.

Minevikus on kliima olnud palju külmem kui praegu. Jääaegadel katsid liustikud suurema osa Euroopast. Pealetungiv liustikuserv haaras endaga kaasa hiigelsuuri kive ja pinnast, kaevas suuri orge ja lükkas kokku mägesid. Eesti järved ongi tihti tekkinud jääajast pärit nõgudesse. Hiigeljää sulamisel tekkis palju vett, mis pidi kuhugi voolama. Täpselt nagu kevadised sulamisveed,  kulutas minema voolav vesi sisse esimesed jõesängid, jää tekitatud orgudesse kujunesid esimesed järved.

Mõnes kohas ei saanud vesi minema voolata. Sinna tekkisid sood. Sood võivad tekkida nii järvede kinnikasvamisel kui ka maismaa soostumisel. Algselt kujuneb niiske madalsoo, sellest areneb kõrgsoo ehk raba. Rabas on tähtsaimaks taimeks turbasammal. Turbasambla alumise osa kõdunemisel tekib turvas, aastas tekib 0,5-1 mm kiht turvast.

Veeta ei saa läbi ei taimed ega loomad. Kui maismaaloomad vajavad vett põhiliselt joomiseks ja pesemiseks, siis veeloomadele on vesi veel elupaigaks, toitumis-, varje- ja sigimispaigaks.Veetaimed ja loomad on maismaataimedest ja loomadest väliselt erinevad. Neid erinevusi, mis aitavad veeasukatel vees toime tulla, nimetatakse kohastumusteks.

Võrreldes möödunud aegadega, kasutab inimene üha rohkem vett. Vett kulub igapäevases majapidamises, põllumajanduses, aga kõige rohkem tööstuses. Sellega seoses on väga oluliseks muutunud veekaitse - kuidas teha nii, et vesi mis satub veekogudesse, oleks võimalikult puhas. Peamiselt ehitatakse puhastusseadmeid, kus vesi enne lõplikku veekokku laskmist puhastatakse. Kuigi suur osa veest puhastatakse, satub osa reostatud veest heitvetena siiski loodusesse tagasi.