Teeme ise vihmasaju
| Kas täna hakkab sadama? Sellele palju
kordi kuuldud küsimusele polegi nii lihtne vastata. Oleme seda kõik kogenud, kui
vihmavarju koju jätame ja kõrval oleva värvukese moodi üleni märjaks saame. Hoolimata sellest, et kogu taevas on mitu päeva pilves, võib maapind siiski
kuivaks jääda. Ja teisalt - korralikuks vihmahooks ei peagi olema väga palju pilvi.
Täna saad teada, kuidas vihm tekib. Ehk miks me märjaks saame, kui soovid seda nii
nimetada.
Alustuseks tee ise vihma. Selleks keeda väikeses nõus vett. Pane
"veeauru" kohale võimalikult külm klaas- või metallplaat. Püüa ennast
seejuures mitte ära kõrvetada. |
|
|
Hoia plaati mõni minut veeauru teel.
Võta see aeg-ajalt välja ja uuri, mis veega plaadi pinnal juhtub. Uuri plaadil moodustuvaid veepiisku. Võrdle vee keetmisel
tekkivate ja plaadil moodustuvate veepiiskade suurust.
Kuidas muutub plaadil tekkivate veeosakeste suurus?
.......................................................................................... |
Kas "vihm" tekib suurte või väikeste
veeosakeste korral? .......................................................
Mis põhjustab veeosakeste liitumise veekogude kohal
kõrgel õhus, kus tekivad pilved?
...........................................................................................................................................................
Miks ei suuda vihmapiisad õhus püsida ja langevad
alla? ......................................................
Miks sajab vihma sagedamini jaheda ilmaga?
........................................................................
Miks ilma soojenedes sajab vihma harvem, kuigi
sooja ilmaga aurumine suureneb?
........................................................................................................................................................
Miks pilved (erinevalt vihmapiiskadest) alla ei kuku?
............................................................. |