1. Kuulume nende hulka, kellel pole kuhugi kaevata. 2. Ma tundsin end nagu

milleski süüdi. 3. Ma ise olen mingi hõljusk, midagi kergekaalulist. 4. Selle üle olen

ma enda arvates palju mõelnud. 5. Oleksin endale valinud hoopis teise eriala. 6. Kõik

see muutus millekski unenäoliseks. 7. Mina üksi olin see, kes Kuradit kuulis. 8. Nii ta

seal käis, see Kurat, oma suurte saabastega. 9. Mis see siis õieti oli? 10. Ei midagi

muud kui mu oma pulss. 11. Ma tundsin, me võime teineteist mõista. 12. See oli kõik,

mida ma omaks võisin nimetada. 13. Miski minus tõrkus. 14. Võib-olla lootsin ma

sellest ka midagi muud. 15. See oli öeldud sellisel toonil, et ma nüüd kõigepealt talle

endale otsa vaatasin. 16. Aga kumb meist selle omaks tunnistab? 17. Mis sa

niisugusest asjast arvad? 18. On juhtunud see, mida ma kartsin. 19. Miks me sellest

siin räägime? 20. Ja korraga nägin minagi seda kõike? 21. Miski selles oli tuttav.

22. Kuid ometi miski selles solvas mind, kui seda tegi mingi Eva. 23. Vaadake ise!

24. Astuge tahapoole. 25. Nüüd leiab ta teised sõnad, kuigi sisult samasugused.

26. Nüüd on siis ühed teised käed teinud viimase. 28. Mulle meeldib viiulimäng.

29. Me isad siin kündnud ja võidelnud visalt, et keegi me õigust meilt võtta ei saaks.

4. Asenda need käändsõnad asesõnaga, mida pead vajalikuks.

     Väike Andi nägi aasal haiget põldpüüd. "Püüd tahan saada," mõtles Andi ja

jooksis mööda heinamaad vigast lindu püüdma. Samas silmas andi ilusat liblikat soo

poole hõljuvat.

     "Ei, liblikat tahan püüda," mõtles Andi ja ruttaski liblikale mööda pehmet sood

järele. Liblikas pöördus metsa poole ning poiss tõttas liblikale piki jalgteed järele.

     Äkki märkas poiss puul vilgast oravat. "Orava tahan tabada, ei midagi muud!"

hüüdis Andi ja hakkas mööda jämedat puud ülespoole ronima.

     Kuid parajasti silmas Andi keset aasa õitsvat karikakart. Andi hüppas maha ja

tahtis karikakart noppida. Andi ei märganud aga lillel mesilast ning mesilane nõelas

poisi kätt.

                                                  (H. Hellerma, V. Hormi ja N. Remmeli järgi)