KÄÄNDSÕNADE KORDAMINE 1. Määra käändsõnad, märkides sõna kohale nimisõnale - n., omadussõnale - o., asesõnale - as. ja arvsõnale - arvs. 1. Hele päike paitab palgeid, lõunatuules lendleb juus. 2. Me isad siin kündnud ja võidelnud visalt, et keegi me õigust meilt võtta ei saaks. 3. Kaugel kustub valendav tee. 4. Öö vari heljub üle uinuva vee. 5. Pime on tuba, musti varje on täis kogu maa. 6. Poolsaare tippu on kogunenud mõnikümmend inimest. 7. Kõik kased pole lõbukased, mõned on ka leinakased. 8. Tootsi pikad kollakad juuksed lehvivad kiirel sõidul nagu hobuse lakk. 9. Mõnes kohas on kivi halvem, siis tuleb jälle parem kord, mis kõvem ja neli kuni kaheksa jalga paks. 10. Viiesaja meetri sügavuses kohtasid ookeani-uurijad kuut kala, kelle soomused helendasid nagu jaaniussid. 11. Ookeanide suurim sügavus ulatub 10919 meetrini. 12. Õhkkonna ülemistes kihtides on õhk väga hõre. 13. Saarlased on tublid kalurid ja osavad hülgekütid. 14. Vigade parandus tuleb teha hoolikalt ja korralikult. 15. Puhtus ja korralikkus teevad elu meeldivaks. 16. Isetegevus on hea vaba aja veetmise üritus. 2. Määra käändsõnad, märkides sõna kohale nimisõnale - n., omadussõnale - o., asesõnale - as. ja arvsõnale - arvs. 1. Ühel õhtul jõudsime Liverpooli. 2. See oli laevade rägastik ja mastide mets. 3. Oli seal palju suuremaidki laevu kui meie "Suits". 4. Meie reis oli kestnud kaks nädalat. 5. Kõik laevamehed kogunesid tekile ja ootasid maalepääsu. 6. Seisin minagi laevapardal ja tahtsin kohe maale minna, kui kapten aga lubab. 7. Ei tahtnud nii väga vaadata võõrast linna, kui astuda, kõndida kindlal maal. 8. Pärast ütles mulle Vessel, et see on ikka nii, ole milline merekaru tahes, pärast pikka reisi tahad minna kindlale maale. 9. Tema tundnud kord vana kaptenit, kes hoidnud kajutis karbikese kodurannast võetud liiva; kord, laeva hukkumisel, jätnud kõik muu kraami laevale, ainult karbikese koduranna liivaga võtnud päästepaati kaasa. (J. Parijõgi) |