Ka tselluloos, mida kasutatakse ajalehepaberi valmistamisel, koosneb suurest hulgast glükoosimolekulidest.
  Kas tead, millistest organismidest  tselluloosi saadakse?

............................................................................................................................
   Paljude keemilistest elementidest süsinikust ja vesinikust koosnevate ainete valmistamisel kasutatakse naftat.

4-8paber.jpg (4919 bytes)
Copy of Naftapuu.jpg (9355 bytes)    Uuri järgi, millistes Maa piirkondades leidub rohkesti naftat!
.........................................................................................
Naftat kuumutatakse suurtes ahjudes ning saadakse bensiin ja parafiin.
Ainetest, mis naftast veel üle jäävad, valmistatakse aga tänapäeva inimestele väga tähtsaid plastmasse.
  Kujuta ette aega, mil veel plastmasse valmistada ei osatud! Millistest plastmassasjadest tunneksid sina kõige rohkem puudust? ....................................
Aeg, mil plastmasse veel valmistada ei osatud, ei jäägi meist väga kaugele. Alles 1940. aastal õpiti neid nafta töötlemise jääkproduktidest valmistama.		 4-8plastmass2.jpg (1607 bytes) 4-8plastmass3.jpg (2816 bytes)
4-8plastmass4.jpg (1934 bytes) 4-8plastmass5.jpg (2350 bytes)
   Looduses leidub veelgi väga suuri molekule. Selline on ka kautšuk, millest on valmistatud kõik kummitaolised esemed. Kas tead, kust seda materjali looduslikult saadakse?.............................................................................................................................
Hevea.jpg (24037 bytes)   Kautšuk on pärit Lõuna-Ameerikast, kust eurooplased selle 15. sajandil kaasa tõid. Algul ei osatud seda piimjat puutüvest välja imbuvat materjali kuidagi kasutada. Alles 17. sajandil leiti, et selle veniva materjaliga saab vooderdada vihmamantleid ning valmistada vettpidavaid jalanõusid.
  Kautšukipuude kasvatamine oli aga kulukas ning kautšuki kogumiseks kulus samuti palju aega.
See tekitas vajaduse toota kautšukit ka sünteetiliselt. Kautšuki tootmine laboratooriumites sai alguse aga alles 1940. aastatel. Enne seda oli raskusi isegi autokummide tootmisega. Ka kautšuki hiigelsuur molekul koosneb lihtsate Hevea2.jpg (6224 bytes)
elementide aatomitest, mida ka sina juba tunned: süsiniku, vesiniku ja hapniku aatomitest.
  Kui suur on selliste hiigelmolekulide mass? Oleme juttu teinud juba aatommassist. Tuleta meelde, et see ei ole ühe aatomi mass ning et sellel ei ole ühikut!
  Kust võid kergesti leida elemendi aatommassi?
...................................................................................................................................................
  Molekulmassi on kerge arvutada, teades elementide aatommasse ning aine molekulvalemit. Näiteks arvutatakse vee H2O molekulmassi nii.
  Vee molekuli koostises on kaks vesiniku aatomit. Vesiniku aatommass on 1, kahe vesiniku aatommass on kokku 1+1=2.
  Vee molekuli koostises on üks hapniku aatom. Hapniku aatommass on 16.
  Vee molekulmassi leidmiseks liidame kokku 2+16=18.

  Leia süsihappegaasi CO2 molekulmass!..............................................................................