Aatomitest molekulideks

  Seda, et ained koosnevad aatomitest, arvati juba väga ammustel aegadel. Ometi ei saa kõiki aineid aatomiteks jagada! Millest siis sellised ained koosnevad?
                               VÄIKSEIMAD AINEOSAKESED - MOLEKULID
  Vajalikud vahendid: punane, sinine, must plastiliin, 2 cm pikkused kõrrejupid.
                                                1. VESI
  Väikseimad aineosakesed vee koostises on molekulid. Veereta plastiliinist üks punane ja kaks sinist palli. Torka punase palli sisse kaks kõrrejuppi ning kinnita nende teise otsa sinised pallikesed. Oledki valmistanud vee molekuli. Molekulid koosnevad aatomitest, mida sina märgistasid plastiliinipallikestega.		 Copy of vesi.jpg (12138 bytes)
  Mitmest aatomist koosneb vee molekul?..........................................................
  Punane pallike vee molekulis tähistab keemilise elemendi hapniku aatomit, sinised pallikesed aga keemilise elemendi vesiniku aatomeid.

   Vesinikku tähistatakse lühidalt ..................................... ja hapnikku........................
  Kui keemiliste elementide aatomeid tähistatakse sümbolitega, siis molekule tähistatakse molekulvalemitega.
  Kus oled varem kohanud sõna "valem"?...................................................................
  Vaatame, kuidas koostatakse molekulvalemeid!
Kui tead aine molekuli ehitust, on see tegelikult väga kerge. Oled kindlasti ka varem kohanud vee molekuli valemit:

veevalem.jpg (8468 bytes) Vee molekulis on kaks vesiniku aatomit, seetõttu kirjutatakse vesiniku sümboli H järele kaks. Seda nimetatakse indeksiks. Vee molekulis on üks hapniku aatom. Seetõttu ei märgita indeksit hapniku tähise O järele.

  Molekulvalemit tuleb lugeda tähtede ja numbrite järjekorras. Vee molekulvalemit loed näiteks: haa-kaks-oo. Kui edaspidi keemiaga lähemalt tutvud, jäävad molekulvalemid sulle juba meelde ning tead neid peast, kuid esialgu pea meeles, et molekulvalemi koostamisel järjesta keemiliste elementide sümbolid tähestiku järjekorras.
  Vee molekuli on võimalik lahutada aatomiteks. Tee seda oma vee molekuli mudeli abil!
   Milliste keemiliste elementide aatomid tekkisid?.......................................................
  Kas vee koostis muutus vee molekulide lagundamisel aatomiteks?.................,...
  Vees olevaid molekule on tõepoolest võimalik lagundada!

LAGUNDAME VETT!
disostsiatsioon.jpg (7110 bytes) Vajalikud vahendid: alalisvoolu allikas (näiteks taskulambipatarei), kaks söepulka, juhtmed, klaasist veeanum.
  Kinnita patarei klemmide külge juhtmeotsad, üks patarei "+" ja teine "-" poolusele. Juhtmete teised otsad kinnita söepulkadele, üks ühele ja teine teisele. Täida klaasanum 2/3 ulatuses veega ning aseta söepulgad sinna sisse, teineteisest võimalikult kaugele.
  Mida märkad söepulkadel peagi?........................................
  Elektrivooluga on veemolekule võimalik aatomiteks lagundada. Tead juba, et hapnik ja vesinik on gaasilised ained. Söepulkadel näedki neid gaase eraldumas. Söepulgal, millel on negatiivne laeng, eraldub vesinik ning positiivse laenguga söepulgal eraldub hapnik. Eralduvad gaasid aga ei koosne aatomitest, vaid hoopis molekulidest.