| Iga elemendi jaoks eraldatud
ruutu on märgitud väga tähtsat teavet: Tutvume lähemalt numbritega, mis on
kirjutatud elemendi juurde ruutu!
Ruudu vasakule ülemisse nurka on kirjutatud elemendi tuumalaeng.
Elemendi tuumalaeng näitab ka ühtlasi tema järjekorranumbrit perioodilisuse tabelis ehk
järjenumbrit.
Selgita, kuidas on seotud elemendi tuumalaeng, prootonite arv ning elektronide arv!
...............................................................................................................................................
Igal keemilisel elemendil on oma sümbol, mis tuleneb enamasti
tema ladinakeelsest nimest. Näiteks on vesiniku nimi ladina keeles hydrogenum ning
tähistus H, hapniku nimi oxygenum ning tähistus O, süsiniku nimi aga ladina
keeles carboneum ning tähistus C.
Iga keemilise elemendi jaoks on välja arvutatud aatommass. See ei
ole sama mis ühe aatomi mass, sest seda oleks väga raske mõõta. Aatomite väiksuse
tõttu on aatomite loendamise ühikuna kasutusel mitte tükk, vaid alati kindel väga suur
hulk aatomeid, mille massi nimetataksegi aatommassiks.
Mida arvad, miks suureneb aatommass perioodilisustabelis edasi liikudes?
...................................................................................................................................................
Iga elemendi alla on kirjutatud ka elemendi nimetus eesti keeles.
Elemendi kõrval on mõnes tabelis kujutatud elemendi aatomil olevate elektronide
paigutus. Kui elemendil on rohkem elektrone, ei paikne need sarnasel kaugusel tuumast,
vaid asuvad sellest kindlal kaugusel. Selliseid elektronide asukohti nimetatakse elektronkihtideks
ning neid võib ette kujutada tuuma ümber paiknevate rõngastena. Kui palju on
elemendil elektronkihte, näitab perioodi number.
Vaatame lähemalt vesinikku ja hapnikku!
Uurisid juba välja, millistesse perioodidesse ja rühmadesse need elemendid
kuuluvad. |
| VESINIKUL on vaid üks elektronkiht, sest ta
kuulub I perioodi. Ka rühma number annab sulle tähtsat teavet. Rühma number
näitab, mitu elektroni on aatomi kõige välimisel elektronkihil. Kuna vesinik
kuulub 1. rühma, on tal välimisel ja ühtlasi ainsal elektronkihil üks elektron.
Vesiniku aatom on lihtsaim Maal esinev aatom. |
HAPNIKUL
on kaks elektronkihti, sest ta kuulub........................perioodi.
Mitu elektroni on hapniku kõige välimisel
elektronkihil?.............................................. Mitu elektroni jääb hapniku sisemisele
elektronkihile?................................................ |
| Elektronkihte hakatakse loendama alati seestpoolt.
Esimesel elektronkihil ei saa kunagi olla rohkem elektrone kui kaks, sest esimeses
perioodis on ju ainult kaks elementi! Uuri järgi,
mitu elektroni võib kõige rohkem olla teisel
elektronkihil!........................
Milline on aga maksimaalne elektronide arv kolmandal
elektronkihil?..................... |
|
