Keemilised elemendid

Tead, et aatomid koosnevad elektriliselt laetud osakestest – elektronidest ja prootonitest ning neutraalsetest neutronitest. Kui palju aga on tegelikult erinevaid aatomeid? Siiani on erinevaid aatomeid leitud üle saja.
Kirjelda, mille poolest on võimalik erinevaid aatomeid üksteisest eristada?

.......................................................................................................................................................

Sarnased aatomid moodustavad keemilise elemendi. Iga aatom kujutabki endast keemilist elementi. Nagu erinevaid aatomeid, nii tuntakse ka erinevaid keemilisi elemente üle saja.

Kas oskad mõnda neist nimetada?.......................................................

TUTVUME OLULISTE KEEMILISTE ELEMENTIDEGA!

1. VESINIK
Aatom, mille sa valmistasid õppetunnis 2, kujutabki endast vesiniku aatomit.
Vesiniku aatomil on:
.................................................................elektroni

.................................................................prootonit

tuumalaeng on.........................................................
Neutroneid vesiniku aatomil ei ole.

Vesiniku aatom on kõige väiksema tuumalaenguga ning väikseima massiga aatom. Vesinikku tähistatakse lühidalt sümboliga H, mis tuleneb ladinakeelsest nimest hydrogenium. Vesinik on tavalistes tingimustes gaasiline aine ning esineb vaid kaheaatomilisena, mille tõttu tähistatakse teda H₂.

VESINIKU SAAMINE

Vajalikud vahendid: purk, alumiiniumfoolium, pesusooda (Na₂CO₃), käärid, kuum vesi, lusikas, tikud, nöör, vedel pesuvahend.
1. Aseta purki kaks lusikatäit pesusoodat ning pane sinna alumiiniumfooliumist lõigatud väikesi tükikesi.
2. Vala purki kuuma vett ning sega. Kui segu on selginenud, vaata fooliumitükke.

Mida näed tükkidel?....................................................................................................
3. Lõika fooliumist tükk, mis sobib purgile kaaneks ning kinnita see purgile nööriga
4. Torka purgi kaanele sisse väike auk ning oota umbes viis minutit ning vii seejärel põlev tikk augu kohale.
Kirjelda, mis juhtus!...................................................................................................

Alumiiniumi ja pesusooda omavahelisel reaktsioonil eraldub gaasiline vesinik. Kui kuulsid purgi kohal tuhmi pahvatust, on purk vesinikuga täitunud ning võid proovida purgist väljuva vesinikujoa süüdata. Kui aga kuulsid purgi kohal vilistavat heli, oota, kuni purk vesinikuga täitub ning süüta vesinik alles siis.

Kirjelda leeki vesiniku põlemisel! ..................................................................................
5. Võta purgilt kaas, lisa veidi pesuvahendit ning sega. Kui segu pinnale hakkavad ilmuma mullid, vii nende juurde põlev tikk.
Millist heli kuulsid?.......................................................................................................