Salapärane tuum

  Mida sisaldab aatomituum?
  Kas aatomituuma saab jagada?
  Need küsimused valmistasid teadlastele muret pikka aega.		    tuum.jpg (1369 bytes)
prooton.jpg (1214 bytes)   Viimaks õnnestus katsete ning keeruliste arvutuste abil kindlaks teha, et tuumas paiknevad positiivse elektrilaenguga osakesed, mida hakati nimetama prootoniteks.

Prootoni laeng osutus sama suureks, kuid vastupidiseks elektroni laenguga võrreldes. Niisiis on prootoni laenguks "+". Lisaks leiti aga aatomituumast osakesed, millel laengut ei leitud. Selliseid osakesi hakati nimetama neutroniteks, kuna nad on laenguta ehk neutraalsed.

EHITAME AATOMITUUMA MUDELI!

  Vaja läheb punast ja valget plastiliini.
1. Valmista kaheksa punast ning kaheksa valget umbes 1 cm läbimõõduga plastiliinipallikest.
2. Kinnita punased ja valged pallikesed vaheldumisi teineteise külge nii, et moodustuks ümar kujund.
  Oled valmistanud aatomituuma mudeli, mis on õige suurusega tuumast sadu miljardeid kordi suurem. Joonista oma aatomituum!

 

 

 

  Sinu valmistatud aatomituumas on 8 prootonit ja 8 neutronit. Mitu elektroni on sellises

aatomis? Põhjenda oma vastust!.....................................................................................

..............................................................................................................................................

  Prootonid ja neutronid aatomituumas on enam-vähem sarnaste mõõtmetega ning enam-vähem sarnase massiga. Nii prootoni kui neutroni mass on elektroni massist umbes 2000 korda suurem, kuigi nende suurus on enam-vähem sarnane.
Aatomituuma laeng peab olema alati sarnane aatomi elektronkatte laenguga – aatomis peab olema alati kindel arv prootoneid. Neutronite arv võib erinevatel aatomitel erineda, see ei ole alati võrdne prootonite arvuga. Neutronite arv aga ei ole aatomite omaduste juures kõige tähtsamal kohal. Olulisimaks on prootonite arv ehk tuumalaeng, mille abil eristuvadki erinevad aatomid teineteisest.