Pikka aega püüdsid teadlased selgusele jõuda, milline on aatomite ehitus, ning 19. sajandil tulid nad mõttele, et vastupidiselt esialgsetele arvamustele on aatomit siiski võimalik jagada, kuid selleks ei ole lihtsalt vahendeid. Peagi selline arvamus tõestati. Nimelt metallide kuumutamisel täheldati neis toimuvaid muutusi. Harilikult ilma elektrilaenguta metallid omandasid nüüd elektrilaengu! Järelikult pidid metallidest eralduma osakesed, mis selle põhjustasid. Metallidest eraldusid osakesed, mida nimetati elektrilaengu põhjustajatena elektronideks. Elektrilaenguid on kahte liiki:
negatiivsed, mida tähistatakse "-" ja positiivsed, mida tähistatakse "+". Kui kokku saavad negatiivne ja positiivne laeng, on tulemus neutraalne. Kus oled igapäevases elus kuulnud sõna "neutraalne"?............................................................................ Kuumutamisel omandasid metallid positiivse elektrilaengu. Millise laenguga olid osakesed - elektronid, mis lahkusid harilikult neutraalsetest
metalliaatomitest?.................................................................................................................... Pärast elektronide lahkumist jäid metalliaatomite tuuma positiivselt laetud osakesed. Aatomi osa, kus positiivse laenguga osakesed paiknesid, hakati nimetama aatomi tuumaks. Järgmisena kerkis küsimus, et kuidas paiknevad aatomis tuum ja elektronid. |
|
MÄNGIME EELMISE SAJANDI TEADLASI!
Vajalikud vahendid: punane ja sinine plastiliin, niit. 1.Valmista punasest plastiliinist umbes 2 cm läbimõõduga pall ning sinisest veidi väiksema läbimõõduga pallike. Punane pall kujutab aatomituuma ning sinine elektroni. Selliste vahenditega saad valmistada aatomi, mis koosneb tuumast ning vaid ühest elektronist. Tegelikkuses ei ole loomulikult aatomituumal ega elektronidel, samuti mitte tervetel aatomitel värvust – need osakesed on lihtsalt nii väikesed, et värvust oleks võimatu näha! Lahendada on tarvis mõistatus: kuidas on elektron ning tuum aatomis paigutatud? Teadlastel oli teada see, et erinevad laengud tõmbuvad omavahel ning erinimelised laengud tõukuvad omavahel. Kuidas käituvad positiivne ja negatiivne laeng? ..................................................................................................................................... 2. Seo punase ja sinise palli vahele 6 cm pikkune niit. See tähistab elektroni ning aatomituuma vahelist tõmbumist. Kas nüüd toimub elektroni ning aatomituuma ühinemine? Ei, sest sellisel juhul moodustuks üksainus neutraalne aatomituum ning aatomit ei olekski enam. |
 |
Lahendus on selles, et elektron liigub suure kiirusega, mis on üle 70 korra suurem kui Maa tiirlemise kiirus ümber Päikese. 3.Võta punane pall kätte ning keeruta sinist palli. Miks ei lenda sinine pall punase juurest eemale?....................
.......................................... ................................................................ | | |