|
Tihedus
 |
Ostad poest kilo küpsiseid ja kilo šerbetti.
Kumba tundub olevat rohkem?
................................................................................
Loomulikult tundub kasulikum osta maiustust, mida rohkem saad! |
 |
| Mis kaalub rohkem, kas kilo vatti või kilo liiva?................ |
 |
 |
Öeldakse, et liiv on raskem kui vatt. Tegelikult kaalub hulk ainet, millel on sama mass ju ikka sama palju. Sõnaga "raskem" mõeldakse harilikult sama hulga aine massi. Kui võrdled peotäie liiva ja peotäie vati massi, siis on vatt tõepoolest kergem.
Niisiis on ühe või teise aine raskuse iseloomustamiseks tarvis teada veel ühte füüsikalist suurust, mis iseloomustaks aine hulka. Selliseks suuruseks on aine ruumala. |
Kas tead ruumalaühikuid?........................................................................................
|
MIS ON RASKEM?
Vajalikud vahendid: täpne kaal, detsiliitrine (dl) mõõtelusikas, maisihelbed, lauasuhkur, tuhksuhkur
Mõõda kaalule 2 dl maisihelbeid. Milline on kaalu näit?.......................................
Mõõda kaalule 2 dl lauasuhkrut. Milline on kaalu näit?.......................................
Mõõda kaalule 2 dl tuhksuhkrut. Milline on kaalu näit?.......................................
Millise ruumala maisihelveste ja suhkru massi sa võrdlesid?............................
Ruumalaühikuna võib kasutada erinevaid anumaid, kuid seejuures on oluline, et kõikide võrreldavate ainete kaalumisel oleks kasutatud sama ruumala. Seetõttu ongi mugav kasutada tihedamini kasutusel olevaid ruumalaühikuid – milliliitrit (ml), detsiliitrit (dl), liitrit (l) või kuupmeetrit (m3). Kas tead, milline neist on suurim?.........................................
Milline sinu mõõdetud toiduaine oli kõige raskem? ................................................. |
Kui on teada mingi kindla ruumala aine mass, siis on lihtne otsustada aine raskuse üle. Teaduslikus kõnes aga kasutatakse sõna "raskus" asemel hoopis ühte füüsikalist suurust. Võib-olla arvasid juba ära, et see on tihedus. Et iseloomustada aine tihedust, on tarvis teada just teatud ruumala aine massi. Igal füüsikalisel suurusel on oma ühik. Kõige sagedamini on tiheduse ühikuks on g/cm3 . Grammides saab mõõta aine massi ning kuupsentimeetritega aine ruumala. Niisiis aine tiheduse teadasaamiseks on tarvis kaaluda 1 cm3 seda ainet.
Tihedus näitab, kui suur on ühikulise ruumalaga aine mass. Võib aga juhtuda, et selline kogus ainet on liiga väike ning meie mõõtmine ei ole enam täpne. Sel juhul võib leida aine tiheduse arvutuste teel. | |