Võrdleme kummalisi segusid!
Segu Pihustatud aine Keskkond Segu püsivus
1. Suspensioonid
   
2. Emulsioonid
   
3. Aerosoolid
   

  Aerosooliks võib nimetada ka udu. Udud korral on aga õhus olevaid veepiisku rohkem ning sageli on õhk selle tõttu lausa läbipaistmatu.

suitsjpg.jpg (5031 bytes)   Suitsevate tehasekorstnate kohal moodustub teistsugune omanäoline segu. Korstnast väljuvad imepisikesed tahke aine osakesed pihustuvad õhus laiali ning moodustub suits. Ka tolm, mis hõljub õhus kõikjal meie ümber, on gaasilise aine ning selles pihustunud tahkete aineosakeste segu.
  Millest võid järeldada, et tolm ei ole püsiv, vaid tahked ained sadenevad teatud aja möödudes?...................................
.................................................................................................................................................

   Lisaks sulle juba tuntud segudele on üks kummaline segu ka vaht. Vahtu tekitavad näiteks mitmed pesuvahendid, vahtu võid jälgida mere kaldal ning vaht on ka pakkimisel kasutatav vahtplast. Vahu puhul on pihustatavaks aineks gaasiline aine ning keskkonnaks tahke aine.
  Vahtplast on väga kerge. Kas oskad seda põhjendada?.................................................
...................................................................................................................................................

  Suspensioonid, emulsioonid, aerosoolid, suits ja vaht on segud, milles võid pihustunud aine osakesi silmaga näha. On olemas ka teistlaadi segusid, mille korral keskkonnas pihustunud aineid näha ei ole, sest need aineosakesed on liiga väiksed. Nii väikeste mõõtmetega aineosakesed ei sadene ka põhja. Selliseid segusid nimetatakse kolloidideks. Need segud on saanud oma nime erilise välimuse poolest - sõna "kolla" tähendab kreeka keeles liimi. Kolloidid ehk liimitaolised segud on näiteks kliister ning želee.
  Milliseid aineid kasutatakse nende kolloidide valmistamisel?.........................................
....................................................................................................................................................
  Kolloidi kliistris ja želees moodustavad teineteisega seotud tahke aine osakesed ning nende vahel paiknevad veetilgakesed. Mida rohkem tahket ainet kolloidi valmistamisel kasutad, seda vedelam on kolloid.
  Toiduainete hulgas leidub ka teisi kolloide. Näiteks võib kolloidiks nimetada leiba. Ka leivas moodustavad kolloidi tahke aine osakesed ning nende vahel pihustunud veetilgakesed.
  Mille poolest erinevad selles õppetunnis õpitud erilised segud tavalistest segudest?
...................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................
...................................................................................................................................................