Troopilised vöötmed

Troopilised vöötmed asuvad lähisekvatoriaalsetest vöötmetest põhja ja lõuna poole, pöörijoonte piirkonnas.
1. Millistel laiuskraadidel on levinud troopiline kliima? Näita kaardil!
.......................................................................................................................................
Põhja pool Vähi ja lõuna pool Kaljukitse pöörijoont on kõrbekliima riba. Siin levib kõrgrõhuala, kus õhkkonna ülemiste kihtide külm ja kuiv õhk langeb alla kõrge temperatuuriga aladele, neelates auravat niiskust. Eriti kuivad on mandrite läänerannikud, kus passaadid puhuvad maismaalt, õhku tugevasti kuivatades, sellele lisaks mööduvad läänerannikult külmad hoovused, mis vähendavad auramist. Nii on iseloomulikumaks jooneks äärmiselt väike sademete hulk. Selles vöötmes asuvad ka maailma suurimad kõrbed.

Näiteks Sahara kõrb, kus suvel on väga kuum ja taevas pole pilveraasugi. Sademeid langeb seal aastas alla 100 mm. Päike soojendab kaljude ja liiva pinda kuni 70º-ni, kusjuures õhutemperatuur tõuseb 40º-ni ja isegi üle selle. Öösel jahtuvad maapind ja õhk kiiresti. Seetõttu on õhutemperatuuri ööpäevane kõikumine väga suur. Õhus on palju kuuma tolmu, nii et taevas on valkjashalli värvi. 2. Iseloomusta kliimadiagrammi.

Liivakõrb

Taimkatte moodustavad kõrbed, rohtlad ja okaspõõsastega kaetud alad. Sellesse kliimavöötmesse jäävad Põhja- ja Edela-Aafrika (Sahara, Nuubia), Edela- ja Kesk- Aasia (Araabia), enamik Austraalia mandrist  ja Lõuna Ameerikas (Patagoonia mägismaal). 
Mandrite idarannikul sajab läbi aasta palju, seal on niiske troopiline kliima. Sealset ilma mõjutavad hoovused ja ookeani poolt puhuvad passaadid.
Kõrbed jagunevad pinnase lõimise ja veevaru alusel savikõrbeteks – peamiseks eluvormiks poolpõõsas; lössikõrbeteks - efemeerid; soolakõrbeteks – lehitud madalpuud (must saksauul) ja raagpõõsad (tamarisk); rähakõrbeteks – poolpõõsad (pujud, efedra); liivakõrbeteks, kus on suur eluvormide mitmekesisus.