Kliimavöötmed
Vanima liigituse järgi, mille aluseks on päikesekiirte
langemisnurgad, jaotasime Maa viieks soojusvööks. Millised need olid?
Praegu eristatakse maakeral seitset põhilist kliimavöödet, kus arvestatakse lisaks
päikesekiirguse jaotumisele veel õhumasside levikut, temperatuure, sademeid, tuuli jm.
Kliimavöötmed kulgevad põhiliselt lääne-ida suunas, mis ei lähe siis mööda
paralleele.
Vöötmed, kus aasta läbi valitseb üks õhumass, on põhikliimavöötmed. Ekvaatori
piirkonnas paikneb ekvatoriaalne kliimavööde, piki pöörijooni kulgevad troopilised
vöötmed, parasvööde ja pooluste piirkonnas polaarne vööde (arktiline või
antarktiline).
Põhivöötmete vahel asuvad üleminekuvöötmed ehk vahekliimavöötmed. Neil aladel
valitseb pool aastat põhjapoolsem ja pool aastat lõunapoolsem õhumass. Miks?
1. Märgi tabelisse kliimavöötmete nimed.
2. Millest on tingitud kliimavöötmete kõverad
piirid?
..........................................................................................................................
..........................................................................................................................
3. Millises kliimavöötmes asub Eesti?
........................................................................... |