|
Õhumassid Tingituna päikesesoojuse ebaühtlasest juurdevoolust eri laiustel, pinnareljeefi mitmekesisusest ja mandrite ning ookeanide erinevast soojenemisest omandavad alumised õhukihid Maa eri osades erinevad omadused: temperatuur, niiskus. Tekivad enam-vähem ühtlaste omadustega õhu suurkogumid, mida nimetatakse õhumassiks. Õhumass võib ulatuda mõnesajast mitme tuhande kilomeetrini. Tema kujunemiseks on vaja, et õhk seisaks pikka aega ühtlasel aluspinnal paigal. Õhumasside tekkimiskoha ja omaduste järgi eristatakse nelja põhilist rühma: arktiline, parasvöötme ehk polaarne, troopiline ja ekvatoriaalne õhk. Igat tüüpi õhumassid jagunevad omakorda kaheks: mereliseks ja mandriliseks. Mere kohal tekkinud õhumass on niiskem kui mandri kohal moodustunud õhumass. Tekkekohast edasi liikudes säilitab õhumass kaua oma omadused ja kujundab ilma seal, kuhu ta saabub. Pooluste piirkonnas kujuneb väga külm arktiline (lõunapoolkeral antarktiline) õhk. Teda iseloomustab madal temperatuur, aeglane temperatuuri langus seoses kõrgusega maapinnast ja väike niiskus. Valgudes Euroopasse, toob ta kaasa talvel kõva pakase, kevadel öökülmad, aga suvel võib õhus olla päevasooja üle 20? C. Parasvöötmes tekkiv õhk on külm ja õhutemperatuur muutub vastavalt aastaaegadele. Õhumassid kujunevad tavaliselt parasvööndisse tungivatest arktilistest ja troopilistest õhumassidest. Kord läbivad seda põhja poolt tulevad arktilise õhu voolud, kord lõunapoolsed troopilised õhuvoolud. Sellest tulenevalt on ka eri aastaaegadel ja eri kohtades tugevad temperatuuri ja niiskuse kõikumised. Euroopasse tungib Atlandi ookeanilt mereline õhk, mis toob kaasa talvel sula, udust ja pilvist ilma, suvel toob meie aladele aga jahedust, hoovihmasid ja äikest. Maismaal kujunev mandriline parasvöötme õhk moodustub enamasti Siberi piirkonnas (leia kaardilt!). Talvel on seal väga külm, isegi külmem kui arktilise õhu piirkondades ning suvi toob kaasa palava ilma ja ilusad rünkpilved. Kõrgrõhuvöötmes, kus suured alad on väga kuivad, kujuneb troopiline õhk. Seda iseloomustab kõrge temperatuur, eriti suvel. Euroopasse tungiv mandriline õhumass Põhja-Aafrikast, Lähis-Idast, suvel Kesk-Aasiast toob sooja ja suhteliselt kuiva õhku. Merede või ookeanide kohalt (enamasti Atlandi ookeani subtroopikas tekkinud kõrgrõhuala) toovad sooja ja niiskemat õhku, talvel meile sula ja suvel palavust. Ekvatoriaalses madalrõhuvöötmes, kus õhutemperatuur on pidevalt kõrge ja sajab rikkalikult, kujuneb niiske ja väga soe ekvatoriaalne õhk. See valgub ekvaatorilt põhja ja lõuna poole, tungides Euroopasse ainult suvel õhkkonna ülemistes kihtides. Eestisse need ei jõua. 1. Loendage õhumasside põhitüübid, nimetage nende tekkekoht ja omadused. ............................................................................................................................. ............................................................................................................................. |