Õhuringlus

 Õhk on pidevas liikumises, mis on tingitud erinevast õhurõhust. Õhk liigub pidevalt kõrgema rõhuga aladelt madalama rõhuga aladele. Ilmade kujunemises on suur tähtsus madal- ja kõrgrõhkkondadel ehk tsüklonitel ja antitsüklonitel. Tsükloni keskkohal valitseb madalrõhuala, kust õhk tõuseb ülespoole. Kõrgema rõhuga äärealadelt valguvad sinna asemele uued õhumassid, mis Maa pöörlemise tõttu oma algsihist kõrvale kalduvad - põhjapoolkeral paremale ( kellaosuti liikumisele vastassuunas) ja lõunapoolkeral vasakule (kellaosuti liikumissihis). Nad tekivad pooluste poolt tulevate külmade ja läänetuultest kaasatoodud soojemate õhumasside kokkupuute seal, kus soe õhk  tungib sopina külma õhu piirkonda. Tuntuimaks tsüklonite tekkimise kohaks on Atlandi ookeani põhjaosa (Islandi madalrõhkkond, mis mõjutab ilma Euroopas).
    
Madalrõhuvöötmes ekvaatori piirkonnas tõuseb kuumenenud õhk ülespoole, jahtub ning küllastub (mida külmem õhk, seda vähem niiskust läheb vaja tema küllastumiseks). Sellepärast tekib ekvatoriaalsetel aladel tihe pilvitus, sajab rikkalikult. Palju sademeid on ka maakera teistes madalrõhupiirkondades. Suur tähtsus on seejuures õhutemperatuuril. Mida madalam see on, seda vähem sajab. Madalrõhuvöötmeis tekib tõusvate õhuvoolude mõjul tihe pilvkate, sajab rikkalikult, kõrgrõhuvöötmeis aga põhjustavad laskuvad õhuvoolud selget ilma ja kuivust

Kõrgrõhuvöötmeis valitsevad seega laskuvad õhuvoolud. Laskumisel õhk soojeneb ja eemaldub küllastuspunktist, muutudes järjest kuivemaks. Ka poolustelähedastel kõrgrõhualadel on sademete hulk väike.
 Antitsüklonid tekivad polaarfrondil, soojema õhu piirkonda soppinud külmade õhumasside ümber ja kõrgrõhualades, kust liiguvad edasi kaugemale. Nende  eluiga on pikem ja nad püsivad ühes kohas kauem  kui tsüklonid. Pilvitu taeva tõttu on antitsükloni piirkonnas suvel kuumad päevad ja jahedad ööd, talvel aga valitsevad Maa suure soojuskaotuse tõttu pakaselised ilmad.

Ekvaatori lähedal saab maapind palju soojust. Soe õhk paisub, muutub kergemaks ja tõuseb kõrgemale, tekivad tõusvad õhuvoolud. Selle tagajärjel on ekvatoriaalsetel aladel madal õhurõhk. Pooluste piirkonnas õhk jahtub, muutub raskemaks ja laskub allapoole, tekivad laskuvad õhuvoolud. Kõrgemates kihtides on vastupidi, õhurõhk on kuumade alade kohal kõrgem kui neid ümbritsevatel aladel, külmade alade kohal aga madalam.

1. Kuidas tekivad laskuvad õhuvoolud?

.............................................................................................................................................